Lehekülg:Krati-raamat Eisen 1895.djvu/56

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

— 55 —

Mis piame selle kirjutuse kohta ütlema, kas teda õigeks pidama wõi hukka mõistma? Ma ei ole keeletark ega tohi siis nime seletuse kohta lõpu otsust anda, pian aga ütlema, et ma omalt poolt ei julge ühele ega teisele poole hoida, enne kui mõni keeletark kurati nime sündimise kohta oma mõtteid awaldanud. Minu meelest nähikse Isamaa kalendri kurati peawiga see olewat, et selgesti küllalt kätte ei näidata, kudas kratist kurat sündinud, missugusel põhjusel nimelt u sõnasse tulnud. Nii kaua kui see kindel seletus andmata, seisab kurati ja krati sugulus nõrkade jalgade peal.

Wõimalik on aga sugulus krati ja kurati wahel küll. Holzmayer näituseks kirjutab tulihänna kohta: Saarlased arwawad temast, et ta elus kurat on, kes oma sõpradele ja seltsimeestele kõiksugu rikkust majasse kannab. — Niisama tähendab Russwurm[1]: „Nagu sagedasti kujutuste juures, kellel tõsist põhjust ei ole, läks üksikute waimude nimede tähendus teiste nimedega segamini, nii et algupäraline maja- ehk metsawaim tulihännaga kokku sulab, mis peale siis jälle kuratiks moondumine ette tuli.“

Oma olemise poolest lähewad kratt ja kurat ühe teisega kaunis ühte ja, kui keeleteadus selle wasta ei waidle, wõiks kurat küll kratist sündinud olla; kudas aga lugu ses küsimuses tõesti on, seda piame see kord lõpusõnata jätma ja asja keeleteaduse hooleks andma.

  1. Inland, 1848 nr. 30.