— 54 —
ja sellepärast liitis ta neile täisääliku e wahele. Nimedest Friedrich ja Christine tegiwad Eestlased Widriku ja Kirsti. Siin leiame küll ka juba tähtede ärawahetuse, aga ikka annawad need nimed aru, kudas Eesti keel umbäälikuid püüab täisäälikutega lahutada. Sarnane näitus on ta Kõrstus Kristuse asemel. Oma lapse põlwes weel kuulsin wanu inimesi sagedasti Kristuse asemel Kõrstus ütlewat, sest kaks umbäälikut oliwad neile liig rasked wälja rääkida. Sarnast täisääliku wahelewõtmise tunnistust annaksiwad ka sammet, sinep j. n. e.
Mis tähendas aga Skandinawlaste „skratt“? „Skratt“ tähendas ühte kurja waimu ehk, wõiks ka ütelda, lendawat madu. Kes ennast selle kurja waimu omaks andis, sellele tegi ta head, teistele aga kurja. Teda üeldi wanadest luudadest, pieru tungaltest, narudest, takkudest, männa koortest jne. tehtawat ja enesest alati tulist haga järele jätwat. Eks see olnud hirmus elukas küll! Skandinaawlased rääkisiwad niisugusest koledast loomast palju ja kartsiwad teda wäga; nende käest pärisiwad siis ka Eestlased kurati kartuse. Eesti kurjad waimud niisugused koledad elukad ei olnud. Skandinawia „kuradi“ tegiwad siis Eestlased, et see kõige koledam oli, oma kurjade waimude kunningaks, kellele hiljem weel Sakslaste käest siku sarwed, hobuse jalad, kulli küüned, härja saba ja kõrwend hais juurde laenati ja tuline põrgu asupaigaks anti.
Nii umbes Isamaa kalender 1887 kurati kohta.
