Lehekülg:Kuninga-jutud Eisen 1906.djvu/69

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

68

tanud teda armsaks ristiisaks. Wiimaks annud wanapoiss järele ja ütelnud:

„Seekord kingin sulle elu. Kui sa aga weel teinekord sinna lähed, siis ei aita su kõige suuremad palwed ka midagi!“ —

Poisil saanud juba wiimasest juhtumisest kolm aastat põrgus olla. Mõtelnud jälle: „Nüüd tarwis õige jälle sinna salakambrisse waadata!“

Wõtnud wõtme ja awanud salakambri ukse. Kolm tuid lennanud jälle wälja. Ei poisil enam asu kusagil, hirm nahas, et surm ligi. Roninud puu oksa mööda üle põrgu müüri. Jooksnud siis tuhat tulist minema. Leidnud korraga oma ees kolm kalewi lappi: üks punane, teine roheline, kolmas sinine. Poiss wõtnud lapid maast ära. Waadanud wähe ja mõtelnud:

„Sinisest ja rohelisest saab püksi lapid; punane on näotu, selle wiskan maha!“

Wiskanudgi. Silmapilk olnud suur wägi ümber poisi. Poiss ise wäe päämehe riides. Hulk rüütlid ja moosekantisid olnud wäes. Kõik punases mundris. Poiss saab imestusega kalewilappide wäärtusest aru. Wõtab lapi maast ära — kõik kadunud. Poiss jälle üksi. Rännanud hulka aega, kuni wiimaks ühte kuninga linna saanud. Ta kaubelnud enese kuninga kärneriks.

Kuningal olnud kolm tütart. Igal ühel neist olnud peigmehed.

Kord tulnud kõik peigmehed kuninga juurde. Poiss olnud parajasti rohuaias. Wisanud oma ette rohelise kalewi lapi maha. Silmapilk olnud ta ümber roheline wägi. Kuninga kõige noorem tütar juhtunud seda nägema. Imestanud, et niisugune kärneri poiss seda wõib.

Kui poiss lapi maast ära wõtnud ja kõik wägi kadunud olnud, läinud kuninga noorem tütar tema juurde. Küsinud, kudas poiss seda korda saatnud.