ega osavõtmist… Mina olen ise… üksinda… Noh, ja aitab sellest! Jätke mind rahule!»
«Oota silmapilgukski, sa korstnapühkija! Täiesti hull! Minugipärast, nagu tahad. Tunde pole ka minul, noh, ja vilistan selle peale, kuid vanakraamiturul on raamatukaupmees Heruvimov, see on juba ise omaette tund. Teda ei vahetaks ma isegi viie kaupmehe tunni vastu. Ta valmistab praegu ette mingisuguseid väljaandeid, trükib mingisuguseid loodusteaduslikke raamatukesi, – ja kuidas need lähevad! Mis maksavad juba paljad pealkirjadki! Sina kinnitasid alati, et mina olevat rumal: jumala eest, vennas, on minust rumalamaid! Nüüd on teine ka suuna võtnud! Ise ei taipa sellest põrmugi, noh, ja mina, mina muidugi tõukan takka. Näe, siin on tugevasti kaks poognat saksakeelset teksti, minu arvates kõige rumalamat plära; ühe sõnaga, arutatakse, kas naisterahvas on inimene või mitte. Noh, ja iseenesestki mõista tõestatakse pidulikult, et on inimene. Seda valmistab Heruvimov naisküsimuse alal; mina tõlgin: need kaks ja pool poognat venitab ta nii umbes kuue poogna peale laiali, mõtleme sellele kõige toredama pooleleheküljelise pealkirja välja ja laseme viiekümne eest käia. Läheb! Tõlkimise eest minule kuus rubla poognast, tähendab, kõige eest umbes viisteistkümmend, ja kuus rubla võtsin ette. Kui selle lõpetame, hakkame valaskaladest tõlkima, siis on «Confessions’i» teisest jaost mingisugused kõige igavamad keelepeksmised ära märgitud, ka seda tõlgime: Heruvimovile on keegi öelnud, nagu oleks Rousseau omamoodi Radištšev. Mina, iseenesestki mõista, temale vastu ei räägi, kurat võtku teda! Noh, tahad sa teist poognat artiklist «Kas naisterahvas on inimene?» tõlkida? Kui tahad, siis võta tekst kohe kaasa, võta ka sulgi ja paberit – see kõik on kroonu poolt – ja võta kolm rubla raha: kuna mina ju kogu tõlke eest, esimese ja teise poogna eest, ette võtsin, siis, tähendab, kolm rubla on sinu jagu. Kui poogna oled lõpetanud – saad veel kolm rubla. Ja siis veel: ole hea, ära pea seda mingiks heateoks minu poolt. Otse vastupidi, niipea kui sa sisse astusid, arvestasin kohe seda, et sa võiksid mulle kasulik olla. Esiteks, õigekirjutuses olen mina nõrk, aga teiseks, saksa keeles paiguti lihtsalt schwach,[1] nii et enamasti luuletan omast peast ja trööstin
- ↑ Nõrk (sks. k.).
108
