«Homseni, vend,» ütles Dunja kaastundlikult. «Lähme, ema… Jumalaga, Rodja!»
«Kas kuuled, õde,» kordas Raskolnikov neile järele viimase jõuga, «mina ei soni; see abielu on – alatus. Olgugi et mina olen lurjus, kuid sina ei pea… mõnele niisugusele… olgugi mina lurjus, kuid niisugust õde ei pea ma õeks. Kas mina või Lužin! Minge!…»
«Sa oled mõistuse kaotanud! Despoot!» möirgas Razumihhin. Kuid Raskolnikov enam ei vastanud, võib-olla ei suutnudki enam vastata. Ta heitis sohvale ja pöördus täielikus jõuetuses seina poole. Avdotja Romanovna vaatas uudishimulikult Razumihhinit; ta mustad silmad sätendasid; Razumihhin isegi võpatas selle pilgu ees. Pulheeria Aleksandrovna seisis rabatult.
«Mingi hinna eest ei suuda ma lahkuda!» sosistas ta Razumihhinile peaaegu meeleheitel. «Ma jään siia kuhugi… saatke Dunja koju.»
«Ja rikute kogu asja,» seletas Razumihhin ka ägedaks saades. «Lähme vähemalt trepile! Nastasja, näita tuld! Vannun teile,» jätkas ta trepil poolsosinal, «et ennist pidi ta meid, minu ja arsti, peaaegu läbi kolkima! Saate sellest aru? Isegi arsti! Ja ka see andis järele, et teda mitte ärritada, ja läks ära, kuna mina alla valvama jäin, tema aga ajas riided selga ja lipsas minema. Ja isegi nüüd öösi pistab ta minema, kui teda ärritate, ja teeb ehk veel midagi endale…»
«Ah, mis te ometi räägite!»
«Pealegi ei või Avdotja Romanovna numbritoas üksinda ilma teieta olla! Mõelge, kus te olete! See lurjus, Pjotr Petrovitš, ei võtnud teile ka paremat korterit… Muide, teate, ma olen pisut purjus ja sõiman sellepärast; ärge pange tähele…»
«Ma lähen siinse perenaise juurde,» tingis Pulheeria Aleksandrovna, «ma palun teda jumalakeeli, et ta annaks mulle ja Dunjale seks ööks nurgakese. Ma ei või teda nõnda jätta, ei või!»
Seda rääkides seisid nad trepikojas otse perenaise ukse ees. Nastasja näitas neile viimasel trepiastmel seistes tuld. Razumihhin oli ebatavaliselt erutatud. Alles pool tundi tagasi, Raskolnikovi koju saates, oli ta ehk küll liiga jutukas, mida ta isegi taipas, kuid täiesti erk ja peaaegu värske, hoolimata sel õhtul joodud tohutust viinahulgast. Praegu sarnanes ta meeleolu mingisuguse rõõmujoovastusega, kuid samal ajal oleks nagu kogu
187
