sest läbi prao. Kui aga nende silmad teineteist kohtasid, tõmmati uks äkki kinni ja nii valjusti, et Pulheeria Aleksandrovna pidi ehmatusest peaaegu karjatama.
III
«Terve, terve!» hüüdis Zossimov rõõmsalt sisseastujaile vastu. Ta oli juba kümne minuti eest siia tulnud ja istus oma eilses sohvanurgas. Raskolnikov istus teises nurgas ja oli täiesti rõivais ning isegi hoolikalt puhtaks pestud ning kammitud, mida temaga juba ammugi polnud juhtunud. Tuba tuli äkki inimesi täis, kuid ometi jõudis ka Nastasja külaliste kannul sisse lipsata ja hakkas kuulama.
Tõepoolest, Raskolnikov oli peaaegu täiesti terve, eriti eilsega võrreldes, ainult väga kahvatu, hajameelne ja tusane. Välimuselt oli ta haavatud või rasket füüsilist valu kannatanud inimese sarnane: kulmud kokku tõmmatud, huuled kinni pigistatud, pilk palavikuline. Ta rääkis vähe ja vastu tahtmist, nagu käiks see tal üle jõu või nagu täidaks ta mõnda kohust, ja tema liigutustesse ilmus ajuti nagu mingisugune rahutus.
Puudus ainult mõni side käe või läikivast siidriidest tupp sõrme ümber, et oleks täielik sarnasus inimesega, kellel näiteks sõrm mädaneb ja haiget teeb, käsi on vigastatud või midagi muud selletaolist.
Siiski, ka sellesse kahvatusse ja tusasesse näkku oleks nagu silmapilguks valgusehelk ilmunud, kui sisse astusid ema ja õde, ent näoilmele lisas see endise nukra hajameelsuse asemele nagu rohkem koondatud piina. Valgusehelk kustus peagi, kuid piin jäi ja Zossimov, kes oma haiget alles teenistust alustava noore arsti vaimustusega vaatles ja tundma õppis, märkas temas omaste tuleku silmapilgul rõõmu asemel nagu rasket, varjatud otsust kannatada mõni tund piina, millest ta ennast ei suuda päästa. Hiljemini nägi ta, kuidas pärastisel kõnelusel peaaegu iga räägitud sõna haiges nagu mõnda valusat haava puudutas ja seda osatas; samal ajal aga imetles ta ka tema oskust täna enese üle valitseda ja oma eilseid monomaanitundeid varjata, kuna ta eile oli peaaegu iga väiksemagi sõna tõttu hullustusse sattunud.
«Jah, nüüd näen isegi, et olen peaaegu terve!» ütles Raskolnikov lahkesti ema ja õde suudeldes, mille tõttu
210
