Belinskile teeksin ma jalad alla! Esiotsa aga jätkan ma Sofja Semjonovna arendamist. See on ilus, ilus loomus!»
«Noh, aga kas te seda ilusat loomust ei kasuta, mis? Hehee!»
«Ei, ei! Oh ei! Otse ümberpöördult!»
«Noh, juba ümberpöördultki! Hehehee! Nüüd alles ütles!»
«Uskuge ometi! Mis põhjusel hakkaksin ma seda teie eest varjama, milleks? Otse ümberpöördult, mulle endalegi on see imelik; minuga on ta nagu püüdlikult ja kuidagi pelglikult neitsilik ja häbelik!»
«Ja teie mõistagi arendate teda… hehee! Tõendate talle, et kõik see häbelikkus on lollus?…»
«Sugugi mitte, sugugi mitte! Oo, kui jämedalt, isegi kui rumalalt – andke andeks – mõistate teie sõna: arenemine! Mitte kui midagi te ei mõista! Oh jumal, kuidas olete teie küll alles… valmimata! Meie otsime naise vabadust, aga teil on ainult üks mõttes… Täiesti kõrvale jättes naise häbelikkuse ja neitsilikkuse küsimust, missugused omadused on iseenesest täiesti kasutud ja olenevad eelarvamustest, olen ma siiski täiesti, täiesti nõus tema neitsilikkusega minu vastu, sest selles on kogu tema tahe, kogu tema õigus. Mõistagi, et kui tema ütleks mulle: «Ma tahan sind omada», siis loeksin seda endale suureks õnneks, sest see tüdruk meeldib mulle väga; kuid nüüd, nüüd vähemalt pole keegi teda muidugi kunagi viisakamalt ja kombelisemalt kohelnud kui mina, pole keegi tema väärikust rohkem austanud… ootan ja loodan – see on kõik!»
«Parem kinkige talle midagi. Vean kihla, et selle peale pole te kunagi mõelnud.»
«Mitte millestki ei saa te aru, nagu ma teile juba ütlesin! Tema seisukord on muidugi niisugune, kuid – siin on hoopis teine küsimus! Sootuks teine! Te lihtsalt põlgate teda! Nähes fakti, mida eksituse tõttu põlgusväärseks peate, loobute teie humaansest vaatest inimliku olendi suhtes. Teie ei tea ju veel, mis loomus see on! Mind pahandab ainult see väga, et ta viimasel ajal kuidagi väga vähe on hakanud lugema ja minult enam sugugi raamatuid ei võta. Aga enne võttis. Kahju ka, et tal kõige oma energia ja kindluse juures – mida ta juba kord avaldas – protestimiseks nagu liiga vähe oleks iseseisvust, nii-öelda sõltumatust ja eitamist, nii et ta lõplikult ei
350
