mesteks, kelle tarvis seadust nende kõrge seisundi tõttu pole kirjutatud, vaid kes, ümberpöördult, ise teistele inimestele, see tähendab, materjalile, prügile, seadusi annavad. Pole viga, kena teooriake: une théorie comme une autre.[1] Napoleon on teda hirmsasti kaasa kiskunud, see tähendab – kaasa kisub teda tõepoolest see, et väga paljud geniaalsed inimesed üksikule kuriteole rõhku pole pannud, vaid on sellest üle astunud, ilma suuremat mõtlemata. Nähtavasti arvas ta, et ka tema on geniaalne inimene, – see tähendab, mõni aeg oli ta selles veendunud, Ta on palju kannatanud ja kannatab nüüdki mõttest, et tema oskas küll teooria luua, kuid ei suutnud ilma mõtlemata sellest üle astuda, tähendab, järelikult ta pole geniaalne inimene. Noh, aga see on ennastarmastavale noormehele alandav, iseäranis meie päevil…»
«Aga südametunnistuspiin? Te eitate temas, tähendab, igasugust moraalset tunnet? Kas ta on siis niisugune?»
«Ah, Avdotja Romanovna, nüüd on kõik segi läinud, see tähendab, et eriti korras pole see kunagi olnud. Vene inimesed on üldse avarad inimesed, Avdotja Romanovna, avarad nagu nende maagi, ja väga kalduvad nad fantastilisuse ja korratuse poole; kuid häda on avar olla ilma erilise geniaalsuseta. Eks te mäleta, mitu korda me seda kahekesi õhtuti aias terrassil istudes koos arutasime, iga kord pärast õhtusööki. Te veel heitsite mulle seda avarust ette. Kes teab, võib-olla rääkisime seda samal ajal, kui tema siin lamas ja oma asja arutas. Meie haritud seltskonnas ei ole ju eriliselt pühi traditsioone, Avdotja Romanovna: või olgu siis, et keegi endale raamatute järgi midagi kokku seab… või järeldab midagi vanadest kroonikatest. Kuid need on enamasti ikka õpetlased ning, teate, omamoodi unimütsid, nii et seltskondlikult haritud inimesele oleks see isegi ebaviisakas. Siiski, minu arvamused on teil üldiselt teada; mina ei süüdista mitte kedagi. Ise olen ma siidkäsi ja pean sellest kinni. Ka sellest oleme juba mitu korda rääkinud. Mul oli isegi õnn teis oma arutustega huvi äratada… Te olete väga kahvatu, Avdotja Romanovna.»
«Seda tema teooriat tean ma. Ma lugesin ajakirjast tema artiklit inimestest, kellele on kõik lubatud… Razumihhin tõi mulle.»
«Härra Razumihhin? Teie venna artiklit? Ajakirjast?
- ↑ Teooria nagu iga teinegi (pr. k.).
467
