tundis ta, et inimesega ei käida nõnda ümber, kui teda tullakse kinni võtma. «Kuid… politsei?»
«Kui ehk jooksid teed? Tahad või? Toon; jäi järele…»
«Ei… ma lähen; lähen kohe,» pomises Raskolnikov jalule tõustes.
«Sa ei saa ju trepistki alla.»
«Lähen…»
«Nagu tahad.»
Nastasja läks kojamehe järel minema, Raskolnikov tõttas kohe valguse kätte sokki ja narmaid silmitsema. «Laigud on, kuid mitte väga selged; kõik on määrdunud, hõõrdunud ja pleekinud. Kes enne ei tea, ei näe siin midagi. Nastasja, tähendab, ei võinud eemalt midagi tähele panna, jumalale tänu!» Siis avas ta värisedes teatelehe ja hakkas lugema; ta luges kaua, enne kui viimaks aru sai. See oli harilik teateleht politseijaoskonnast, et ta täna pool kümme ilmuks jaoskonnaülema kontorisse.
«Millal see siis on juhtunud? Minul pole ometi politseiga midagi tegemist! Ja miks just täna?» mõtles ta piinavas arusaamatuses. – «Issand, kui ometi rutem!» Ta tahtis peaaegu palvetamiseks põlvili laskuda, kuid hakkas naerma – mitte palvetamise pärast, vaid iseenda üle. Ta hakkas ruttu rõivaid selga ajama. «Kui kaon, siis kaon, ükskõik! Sokk on vaja jalga tõmmata!» tuli tal korraga mõte, «tolmus hõõrdub veel rohkem ära ja märgid kaovad täiesti.» Ent niipea kui ta soki jalga sai, tõmbas ta selle kohe jälle ära, täis jälkust ja ahastust. Tõmbas ära, kuid mõistes, et teist ei ole, võttis ja pani uuesti soki jalga – ning hakkas jällegi naerma. «See on kõik tinglikult, suhteliselt, ainult vormiliselt,» arutas ta nagu möödaminnes, ainult mõtte servaga, kuna ta ise tervest kehast värises, «tõmbasin ju jalga! Lõppes ju sellega, et tõmbasin jalga!» Naer vaheldus siiski kohe meeleheitega. «Ei, jõud ei saa vastu…» mõtles ta. Ta jalad värisesid. «Hirmust,» pomises ta endamisi. Pea valutas ja käis palaviku tõttu ringi. «See on kavalus! Nad tahavad mind kavalusega lõksu meelitada ja äkki kõiges tabada,» jätkas ta trepile minnes endamisi. «Halb, et ma peaaegu sonin… nõnda võin ma teab mis rumalust lobiseda…»
Trepil tuli tal meelde, et ta jätab asjad niisama, tapeedi auku, «kuid kui tema seljataga korraldatakse ehk läbiotsimine,» välgatas tal peas ja ta jäi seisma. Äkki valdas teda niisugune meeleheide ja niisugune hukkumise kü-
90
