Bernhard von Seehauseni, Theodorichi oma1) wenna, ja mitmed teised auusad mehed ja rüütlid enesega seie, kellega ta õnne ja õnnetust Jumala pärast kannatada, mitte ei kartnud ja ennast lainetawa mere pääle usaldas. Ja Listria2) maa ligi Daani kuningriiki jõudes, leidis ta Saaremaa paganad Eestlased kuueteistkümne laewaga eest, kes hiljaaegu ühe kiriku ära oliwad põletanud, inimesi maha löönud ja mõned wangi wõtnud, maa ära häwitanud, kiriku kellad ja muud asjad ära wiinud, kuida paganlikud Eestlased3) kui ka Kuurlased4) Daani ja Rootsi kuningriikis tänini oliwad harjunud tegema. Sääl ehitawad ristisõitjad endid sõariistadega, et Kristlaste kahju neile tahtsiwad kätte maksta. Aga kui paganad märkasiwad, et nad Liiwimaale sõitsiwad, waletasiwad nad suure kartuse pärast, et nemad Riiglastega olla rahu teinud. Et Kristlased neid uskusiwad, on nad sellel korral nende käest kül pääsenud, aga ilma, et nende kawalus neile kasu oleks toonud, sest selle wõrgu sisse, mis neile walmis pandut oli, on nad hiljemalt langenud.5) Nimelt jõudsiwad ristisõitjad Jumala juhatusel terwelt ja wigata Wisbi linna alla6), ja saiwad kodanikkudest ja wõerastest7), rõõmuga wastu võetut. Mõned päewad pärast seda tuliwad Eestlased ka kõige oma riisutut saagiga senna. Kui ristisõitjad neid purjutama nägiwad8), nurisesiwad nemad kodanikkudega ja kaupmeestega, et nemad neid kristliku nime wastasid rahuga omast sadamast mööda minna lasksiwad.
§ 2. Kui need aega wiitsiwad ja ennemine kindlas rahus nendega olla tahtsiwad, läksiwad ristisõitjad oma piiskopi juure ja nõudsiwad luba nendega sõdima minna. Kui nüüd piiskop nende tahtmist nägi, püüdis ta neid sellest ettewõttest ära pöörda, jaolt sellepärast, et ristikogudus paganate seas olles nende tulekut ootis, ja langenute aset enam täita ei wõinud, jaolt sellepärast, et wõimalik oli, et nemad waenlastest kahju wõisiwad saada1). Nemad aga tungisiwad, kas õigel ajal ehk mitte õigel
§ 1. 1) oma lihase wenna, kes ühe suurtsugu naise oli wõtnud ja mõnesuguste reiside ja waewade järel wiimaks Otepää kantsis aset wõtnud. — 2) Listria maakond Blekingi maakonna kõrwas. Vide Script. rer. Liv. not. b. — 3) Üksi Saaremaa Eestlased; teised ei ole iial mere pääl riisumas käinud. — 4) Waata 1, 13. — 5) Taaw. Laul 56, 7. — 6) Gootlandi saare pääle Rootsi randa. — 7) Wõerastest kaupmeestest, kes selle korraga sääl oliwad, sest Wisbi oli suur kauba lin. — 8) Muidugi oliwad nad sääl Saarlaste wale tääda saanud, et nad Riiglastega rahu teinud.
§ 2. 1) Saarlased 16 laewaga, iga laewa pääl 30 meest arwatut, kuida järgmises loos näha, ühtekokku 480 meest, keda wist kül rohkem oli, kui Kristlasi. —
