Lehekülg:Läti Hendriku Liiwi maa kroonika ehk Aja raamat.djvu/30

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
28
Päätük VII. 1203 aasta.

ajal2), selle pääle, ja Jumala halastuse pärast kaksipidi mõtlematta, ei tahtnud nad oma meelt sellest ettewõttest mitte ära pöörata; sest paganliku Eestlaste ega Liiwlaste wahel ei olla midagi wahet, kinnitasiwad nemad, ja palusiwad, seda nõudmist neile lubada ja nende pattude pärast neile seda armust pääle panna. Kui piiskop nende kindlust nägi, pidas ta paremaks, sõnakuulmisega neile wõitlust lubada, sest et sõnakuulmine parem olla, kui ohwer;3) siis andis ta nende tahtmisele järele ja pani pääle, paganatega mehiselt sõtta minna, oma pattude andeksandmiseks; nõnda kui nad seda nõudsiwad. Selle järele tõttasiwad ristisõitjad Kristuse nime eest wapraste wõitlema, ja oma sõariistadega4) wägewaste ehitatut, säädawad nad laewad, kellega nad wastu minna tahtsiwad, ruttuga walmis. Kui Eestlased teisel pool küljes seda märkasiwad, lahutasiwad nemad kaheksa riisumise laewa teistest wähä eemalle, ja arwasiwad selle läbi wastutulejaid ristisõitjaid enda wahele sisse piirata, ja enda wastu walmistatut laewu kinni wõtta. Sakslased aga tormawad ajawiitmatta nende pääle, sõuawad kahe Eestlaste riisumise laewa juure ja lähäwad sisse, kelle sees nad ligi 60 meest maha lõiwad ja laewa kelladega, preestrite riietega ja wangistatut Kristlastega täidetut, Wisbi linna ära wiisiwad. Kolmandama laewa sisse kargas Sakslaste seast üks tugewa jõuuga mees, kes mõlemate kätega paljast mõeka pidades ja kahele poole rajudes, üksi 22 meest waenlastest maha lõi. Kui tema nüüd üle oma jõuu sääl tappes tööd teeb, tõmbawad need kaheksa meest, kes weel järele oliwad, purju ülesse, ja nii kui tuul purju täitis, sai seesamma Saksa rüütel kui wang ühes ära wiidut ja pärast, kui laewad ühtekokku tuliwad, ära tapetut, ja see laew nende wähäde meeste pärast, kas kogematta wõi meelega, ära põletatut5).

§ 3. Kui see nüüd auusaste ja wõiduga lõpetatut oli, andsiwad kõik ristisõitjad selle kingitut wõidu eest kõigewägewamale Jumalalle tänu. Ja piiskop Albert saatis wangistatut inimesed kõige warandustega, mis paganad Taanlaste käest ära oliwad riisunud, kõrge auuwäärt Lundi piiskopi Andrease1) kätte tagasi.


2) see on: igal ajal; 11, 3; 2 Tiimot. 4, 2.3) 1 Saam. 15, 22. Saalom. Õp. Sõnad 4, 17.4) Kõige oma sõariistadega, aga isiäranis raudriietega ehitatut, mis Eestlastel sellel ajal tundmatta asjad wõisiwad olla.5) See wõis olla, et see laew kõige sääl sees olewa surnutega Põhja maa kombel ära põletati.

§ 3. 1) Albert sai Lundi piiskopi Absaloni käest pärast oma sisse õnnistamist kingitusi; seesama Absalon oli aastal 1201 ära surnud ja enese asemele nimetatut Andrease säädnud, kellest edespidi sagedaste juttu saab olema. —