Lehekülg:Libahunt Kitzberg 1912.pdf/71

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Selle lehekülje õigsus on tõendamata.



MARGUS:

Kas sina siis ei wõi nende ilma inimeste suud kinni panna? Sina ometi tead, et — tema niisugune juba on. Temal ei ole seda wagusat orja werd, mis meil, — sina ometi tead!


JAANUS:

Tean wõi ei tea, mida see minu teadmine! Nagu mina teistest targem oleksin, et mina nende suud sulguda saan! (Teeb minekut.) Kas ma siis lähen kesa kordama wõi?


MARGUS
(tusaselt):

Eks sa lähe, kui kästi. (Jääb nagu enne konutama. Jaanus ära.)


WANAEMA
(tuleb käsikaudu kobades toast ja sihib oma woodi poole; juhtub kätega Marguse külge):

Kes see (katsub käega) ah sina oled pojake! Mis sina siin nüüd teed? Muretsed pääle? (Paitab käega.)


MARGUS
(waikselt):

Ei midagi, wanaema! Niisamuti! . .


WANAEMA
(kaastundlikult):

Ei midagi jah! (Toetab pikkamisi Marguse kõrwale oma woodi ääre pääle:) Muud kui — nagu surnu oleks majas!