Lehekülg:Libahunt Kitzberg 1912.pdf/95

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Selle lehekülje õigsus on tõendamata.



WANAEMA
(nähtawasti südametunnistuse piina all):

Kui oleks, et weel suudaks! Kui annaks Jumal weel tunniks wõi päewaks silmanägemise tagasi..! Üteldakse, kui niisugusele noa tera otsast leiba anda, mis Suurel-reedel — sa tead küll?... et siis tast jälle inimene saab...


JAANUS
(nukralt):

Margus ju tahtis seda teha mullu heina ajal, kui loom õhtul tule juure wälja tuli... perenaene lõi noa ja leiwa käest, loom jooksis huludes metsa!


WANAEMA
(kohkudes):

Ohh!!


JAANUS:

Sest ajast ju ka peremehe ja perenaese wahe nii paha on, olgugi et nad sellest ei räägi!


WANAEMA
(ägades):

Et tuleks surm ja wiiks! Siis - tahaks kannatada kõik, kuid mitte enam siin seda südamewaewa ja piina! Me kõik oma tarkusega oleme süüdi tema elust ja surmast!


JAANUS:

Jah! Süüdi wõi mitte süüdi ..!