walitsust alganud, ja Pärnumaa maad ja mõisad oma wahel ära jaotanud, millest mureta prassida ja priisata wõisid, ja et nad mitte wäga tugewad ei olnud ja rootslasi ikka natuke kartma pidid, siis said ühe salga oma seltsimehi, noori Liiwi aadlikke ja kodanikulapsi, kes just rootsisõbralised polnud, oma liiki ja läksid Tallinna wastu sõtta, sellepärast et ta Rootsi alla oli saanud. Siis nad rööwisid ja rüüstasid wahet pidamata Harjus ja Läänemaal ja igas maapaigas, mis Rootsi all oli ja ka nende oma isamaa oli, ja rüüstasid iseeneste wendade ja sõprade mõisaid ja maid, kui need Rootsi poole hoidsid, ja wangistasid iseeneste lellepoegi, õemehi ja sõpru ja wiisid Pärnu, kus need lunastust pidid maksma ja ennast lahti ostma. Sel ajal oli palju liiwimaalasi nii suure sõgedusega löödud, et Tallinna linna wastu sõda pidasid ja ise oma isamaad rööwisid ja Rootsi kuningat taga kiusasid ja arwasid ise, et kõik inimesed muud ei wõi kui peawad neid kiitma, sellepärast et nad Rootsile kurjad on. Aga mõne aasta pärast, kui moskwalane nende silmad lahti tegi, nägid need perturbatores patriae küll ära, mis nad olid teinud.
Wiha Tallinna wastu.
Selsamal ajal olid mitte ainult noored liiwimaalased, waid ka palju wanu Riia stiftis, Kuramaal ja Saares, siis weel kõik naabrilinnad, mis Poola ja Taani all olid, Tallinnale määratumalt waenulikud ja wihased, sellepärast et ta Rootsi alla oli läinud, ja oleksid hea meelega soowinud, et ta maa alla oleks langenud, ja kuulutasid talle ka kõike kurja ette ja olid tõesti ses arwamises, et nemad üksi hästi on ette waadanud ja iga häda eest warjul on, nõnda kui seda mõned ka awalikult enesest on kirjutanud, et neil Poola ja Rootsi kuninga all käsi hästi käib ja Jumal wõtku Rootsi all olijaid Tallinnas hoida ja troostida. Aga warsti pärast seda said need head inimesed asja ka teisiti tunda ja maitsta.
Sakslaste õnnetus Tartus ja Paides, 1565.
Aastal 1565 wiidi kõik Tartu sakslased teist korda ära Moskwa sel põhjusel, et Pärnu linn sakslaste kawaluse läbi nii ruttu ära anti, ja kartsid sellepärast, et Tartu sakslased neilegi nõnda wõiksid teha, ja tahtsid seda aegsasti ära keelata. Selle Pärnu mässu pärast pidid ka mõned Paide kodanikud kannatama, kes kahtlaseks olid saanud, et nad mitte hästi Rootsi poole ei hoia ja keda Rootsi walitseja Paidest wälja ajas.
22
