Õnn mõisameeste wastu, 1565.
1565. aasta sügisel said rootslased palju Pärnu mõisamehi, aadlist ja mitteaadlist, nende reduleeris kinni wõtta ja wiisid suure triumfiga Tallinna. Nende hulgas leiti mõned, kes olid tõotanud Rootsi kuninga wastu mitte teenida ja seda mitte polnud pidanud. Nendest paluti mõned wabaks, mõned poodi wõlla, aga kaks aadlikku, Jürgen Duve Hakeweidest ja Otmar von der Rope, hukati mõõgaga. Selsamal ajal wõeti ka Hiius üks salk Kuressaare mõisamehi wangi ja wiidi suure toredusega Tallinna.
Rootslased Pärnu all ja Kuressaares. Poolakad Läänemaal, 1566.
Aastal 1566, talwel, tuli härra Hinrik Claussen, Konkase rüütel ja Liiwimaa kuberner, Pärnu alla ja tahtis ilma suurtükkideta pika piiramisega oma õnne katsuda, ja kui ta talwe otsa kunni kesk paastuaega linna all oli olnud ja ilma suurtükkideta midagi ei wõinud teha, pidi nõndasama sealt jälle ära minema, mida ta mõnelegi Pärnu maapaigale ümberringi kätte tasus. Siis läks härra Hinrik Claussen oma meestega Saaremaale, kus enne ühestki sõjast midagi ei teatud, ja riisus selle maa wõi saare üsna paljaks, põletas Kuressaare linna alewit ja läks siis suure rööwisaagiga jälle minema. Põhjus aga, mispärast härra Hinrik Claussen Saaremaale läks, ei olnud mitte ainult see, et Taani ja Rootsi wahel awalik sõda oli, waid et härtsog Magnus ka ühe lipu mõisamehi Tallinna alla oli saatnud ja Kuressaare omadele weel põletamine wõlgu oli.
Waheajal, kui rootslased Kuressaares riisusid ja põletasid, jõudis Poola salk, mis Pärnule pidi abi tooma, pärale ja kui nad kuulsid, et rootslased Pärnu alt ära Saaremaale olid tunginud, siis läksid nad rootslastele wastu ja wõtsid neil suure osa saaki käest ära, tegid Läänes igal pool suurt kahju ja läksid jälle tagasi Poolamaale.
Katk Tallinnas, 1566.
Aastal 1566, kewadel, tuli katkutõbi, mis läinud sügisel peale oli hakanud, Tallinnas jälle üles ja möllas mitte ainult linnas, waid ka maal, ja temasse suri palju niihästi nimekaid inimesi kui ka lihtrahwast ja ka palju Rootsi sõjamehi Tallinna Toome peal, ja palju kodanikke oma naiste ja lastega, kes katku eest maale olid läinud, weeti surnult wõi haigelt linna tagasi.
23
