Mine sisu juurde

Lehekülg:Liiwimaa kroonika Leetberg.djvu/149

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

wenelaste keisri juures on ja nõnda seda kõige kurjemat, mis karta on, küll wõiwad ära pöörda. Nemad paluwat seepärast, et nemad ikka, nagu ennegi, kõige paremat tahaksid ette käänata, niikaua kui nemad oma armsatele wanematele on asja ette pannud ja neile ka jälle wastuse saadawad.

Selle panid nimetatud Johan Duve ja Elert Kruse kõige tõe ja agarusega Tallinna saadikutele Rakweres ette ja saatsid pärast ka kirjalikult terwele Tallinna linna raadile.


Taani ja Lüübeki laewad lasewad Tallinnat, 1569.

Aastal 1569s, 9. juulil, ühel laupäewal hommiku wara tulid Taani kuninga ja Lüübeki omade sõjalaewad, üle kolmekümne, Tallinna alla reidile. Sadamasse tuli Taani admiraal Per Munk oma suure laewaga ja hakkas rängasti laskma, kust 34-naelased kuulid püha Olewi torni, kõrgemale kellu, lendasid, ja riisus sadama täiesti tühjaks ja sai enam kui kolmkümmend kaubalaewa kätte, osalt poolest saadik, osalt täielt lastitud, igasugu Wene kaubaga, kus hulgas ka Lüübeki oma kaubalaewu ühes oli; peale selle tõid palju Rootsi kuutisid ühes lastiga reidile, riisusid tühjaks ja panid põlema. Nõnda põletasid põhja ka kaks raadi laewa, mis minewal aastal Taani kaupmeestelt Narwa teel olid ära wõetud. Ja kui need nimetatud waenlased Kopli all oleksid maale tulnud, enne kui reidile tulid, siis oleksid nad üsna kergesti wõinud Tallinna linnale äkki peale tulla ja linna ära wõtta, sest ilm oli wäga udune, nii et midagi oma ette näha ei wõidud ja ükski inimene linnas ei teadnud, et waenlane nii ligi pidi olema, mispärast kõik linna wärawad juba hommiku wara igal pool lahti olid tehtud. Selsamal korral, kui waenlased wastase tuule pärast terwelt 18 päewaks reidile paigale jäid, tuli Tallinna palju laewu Rootsist, iseäranis Gesselist, wasekoormaga, ja ei teadnud Taani ja Lüübeki laewastikust midagi, ja need wõeti ka kõik ära, ja kõik kaupmehed, kes laewade peal wangi wõeti, pidid enese igaüks oma warandust mööda lahti ostma ja lunastusehinna Tallinnast tooma. Seal said Tallinna ja wõõrad kaupmehed mitte wähe kahju. Sel ajal seisid Tallinna kaupmehed ülewal Roosiaias ja waatasid oma kahju peale suure südamewaluga ja kurwa meelega. Ja ka Tallinna sadam nägi wälja nagu kurwastatud ema, kellelt ta lapsed rööwitud.


39