aega enam Rootsi riigilt oma palgaraha saanud, ja ehk nad küll paljugi sest on rääkinud ja oma ülemaid ja saadikuid kuninga jutule saatnud, ei ole see siiski midagi aidanud. Peale selle olewat nemad ka teistele inimestele wõlgu ja need käiwat kõwasti peale, sellepärast olewat neil pakk olnud lossi nagu pandiks wõtta. Kui nad oma maksu on kätte saanud, ei tahtwat nad kuninga lossi mitte kinni pidada ega ka kellelegi teisele ära anda. Aga et härra Gabriel rutuse ajaga raha pärast nõu ei teadnud, siis ta leppis Klaus Kursseli ja teiste ülemate ja mõisameestega kokku ja see leping pandi kirja ning kinnitati kummaltki poolt pitseriga ja käis nõnda: et Klaus Kurssel oma rittmeistritega ja liht mõisameestega pidi Tallinna lossi ja kõigi sinna külge kuuluwate maade ja inimeste üle walitsema kunni lähema nelipühini, kuninga edaspidise otsuse peale. Ja härra Gabriel pidi ühes oma pere ja Rootsi maasulastega lossist ära linna ja Toome peale minema ja wahepeal pidid mõlemad pooled käed ja suud rahul hoidma ja ei pidanud kumbki teist sõimama ega teisele liiga tegema.
Klaus Kurssel härtsog Magnusega ühenduses, 1570.
4. weebruaril tulid Tallinna raadile ja Klaus Kursselile Holsteini härtsogi Magnuse kirjad, kus tema oma saatkonnale palus saatjaid anda. Aga Tallinna raat ei tahtnud temale saatjaid lubada, sel põhjusel, et härra Gabriel Christiernsen, kui kuberner ja kuninga asemik, sellest neile midagi ei olnud rääkinud ja raat ilma tema nõusolemiseta ja tahtmiseta midagi ei tahtnud teha. Aga Klaus Kurssel lubas härtsog Magnuse saatkonnale mitte ainult saatjaid, waid läkitas neile ka üle saja hobuse kunni Lihulani wastu ja tegi toreda terwituse ja laskis neid kunni Uksnurmeni saata, kolm penikoormat Tallinnast. Aga raat ja kogukond ei tahtnud neid nimetatud põhjustel linna sisse lasta, mis härtsog Magnust mitte wähe ei pahandanud. Wiimaks leppis Klaus Kurssel härtsog Magnusega kokku, et tema härtsogi Saksa mehi 200 Kuressaare meest Tallinna lossi pidi saama, mis härtsog temale oli lubanud. Aga kui need tõesti oleksid lossi tulnud, siis oleks Tallinna lugu imelik olnud nende saatjate pärast ja selle suure au ja austuse pärast, mis saatkonnale ilma kuberneri loata oleks tehtud. Ja nende 200 mehe pärast saatis Klaus Kurssel end ühes oma nõumeestega mitte
41
