Wiljandi, Tarwastu ja Karksi. Läänes on lossid Lihula, Koluwere, Haapsalu, Wigala ja Pärnu linn ja loss. Saaremaal on Kuressaare ja Maasilinna lossid ja nende alewid.
Teises Liiwimaa peaprowintsis, nimelt Lätimaal, on ka liiwlaste maakond. Ja sel prowintsil on oma isekeel, mida eestlased ei mõista. Linnad ja kindlused ja nende alewid ses prowintsis on Riia, Kokenhuusi, Wõnnu, Wolmari, Lennewardt, Nyemöle, Kerkholm, Dunemünde, Dalen, Ükskül, Ronnenburg, Sosswegen, Segewolde, Ascherade, Smilten, Treiden, Kremon, Lemsal, Selburg, Marienburg, Dunenburg, Schwanenburg, Frouwenburg, Lutzen, Rositten, Marienhusen, Jürgensburg, Rope, Bürtnik, Trikaten, Ruigen, Purkel, Ermis, Hochrosen, Moyan, Erle, Barsom, Kaltsenow ja weel teisi.
Kolmanda peaprowintsi, Kuramaa külge käib ka Semigalli osa. Selle prowintsi rahwas tarwitab Kura ja Liiwi keelt ja mõnes paigas ka Leedu keelt, ja on Düne jõe läbi lätlastest lahutatud. Lossid ja alewid Kuramaal on Mitow, Golding, Candow, Dobbeleen, Dürben, Window, Tuckem, Nyehuß, Talsen, Grubyn, Pilten, Angermünde, Dondangen, Amboten ühes Hasenpoti alewiga. Bauskenburi loss on Semigallimaal.
Kõigi nende kolme peaprowintsi ja saarte losside ja alewite hulgas on ainult üheksa müüritud linna, nimelt Riia, Tallinn, Tartu, Narwa, Wiljandi, Pärnu, Wõnnu, Wolmari ja Kokenhuusi. Ja neis linnades ja lossides ja nende alewites olid orduajal igal pool sakslased elamas ja walitsemas.
See maa piirab ida pool wastu Moskwa, lõunas wastu Leedu ja Preisi maad, läänes uhab teda meri ja põhjas on Soomemaa põiki üle mere.
Liiwimaal on ka iseäranis palju mõisaid ja külasid ja palju aadlikke Saksa maadelt pärit, ja on üsna tasane maa ja seal on palju soosid, metsi, põõsastikke ja rägastikke, siis weel palju seiswaid järwi ja kalarikkaid jõgesid, nõnda et terwel maal pea ühtegi lossi, alewit, mõisat ega küla ei ole, iseäranis Eesti maadel mitte, kust mitte toredad järwed, jõed ja ojad mööda ei woolaks, kust kõiksugu kalu ja wähkisid wõib wälja tuua ja nii ülirohkel määral, et ka talupojalgi iialgi keeldu ei ole olnud kalu ja wähke püüda ja müüa, kuda aga ise tahtis. Kõigist Liiwimaa järwedest on Peipsi ja Wõrtsjärw kõige suuremad, sest Peipsi arwatakse 15 penikoormat pikuti ja 7 penikoormat laiuti ja on aset kagu pool selle raja peal, mis Eesti-
16
