Lehekülg:Liiwimaa kroonika Leetberg.djvu/163

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.


Kuningas Magnus ja muud wenelaste poolehoidjad.

Selsamal wiisil tahtis moskwalane ka härtsog Magnuse abiga Tallinna linna kätte saada. Sest et Tallinn nimelt wägew kindlus oli, mille kättesaamine moskwalasele kahtlane pidi olema, ka kui ta terwe oma wäega linna all oleks olnud, siis tarwitas ta seda kawalust, et härtsog Magnuse, kes ise heaga tema poole oli heitnud, awalikult laskis Liiwimaa kuningaks wälja hüüda, et tallinlased ja weel teisigi paiku temale seda kergemini rüppe langeksid. Ka tegi moskwalasele suurt lootust see, et palju Liiwimaa aadlikke ja mõned kodanikulapsed härtsog Magnuse poole olid läinud. Sellepärast arwas ta, et nüüd tallinlased tingimata lasewad kohe Liiwimaa Saksa soost kuninga ja oma suguwennad sisse ja heidawad alla, nõnda kui Smolensko omadki olid teinud. Sest küllap Saksa soost kuningas ja nende oma suguwennad juba ikka neid nii kaugele saawad, nagu seda siis ka peale härtsog Magnuse iseäranis Johan Duve, Elert Kruse, Hinrik Boussman, üks Tallinna raatmanni poeg, oma hinge õnne ja igawese õndsuse peale soowitawaks kiitsid ja tallinlasi mitmesuguste wigurite ja kawaluste läbi püüdsid niikaugele saada, aga ei jõudnud ometi midagi ära teha. Sest kui seda mõistmata meelest oleks sündinud, et härtsog Magnus oleks wastu wõetud, siis oleks wenelane oma käega wahel olnud, tallinlased oleksid kõigi ristiusku wõimumeeste kaitse kaotanud ja oleks Tallinnaga seesama lugu olnud, mis Smolenskogagi oli. Aga lihtsad ja rumalad inimesed Tallinnas tundsid moskwalase kawalad plaanid natuke paremini ära kui kõik moskwalase Saksa soost kneesid, wabaks lastud härrad ja härtsog Magnuse targad nõumehed. Aga Jumalale olgu tänu, kes seda tarkade ja wägewate eest on warjule pannud ja on seda awaldanud lihtsameelsetele inimestele Tallinnas selle piiramise ajal, millest nüüd mitmed suured targad peaksid häbenema ja Tallinna lihtsameelsed inimesed igawesti rõõmustama.

Wiimaks, kui härtsog Magnus, see hea noorhärra, nägi, et ta eksi oli wiidud, sõimas ta Johan Duve ja Elert Kruse ja oma kojanõunikud kõwade sõnadega läbi ja nimetas neid tühjadeks kergatsiteks meesteks, kes ühe isanda juurest ära teise juurde jooksewad ja ka teda on selle mängu peale hukutanud. Aga nende hulgas oli Kristianus Schröpfer, tema kojaõpetaja ja nõunik, peaaegu nende juht ja peamees.


53