Lehekülg:Liiwimaa kroonika Leetberg.djvu/169

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

läksid need wiis lippu lahku. Kaks nende rittmeistrit, nimelt Hans von Zeiz ja Reinolt von Rosen, jaotati oma lippudega Tartu stiftis talupoegade juurde ära ja kaks rittmeistrit, nimelt Johan Maydel (Wollustist) ja Hinrik Boussman oma mõisameestega pandi Põltsamaa maakonnas talupoegadele kaela peale ja Jürgen Tisenhusen (Rannust) läks oma lipuga Paide maakonnas Ubagalu külas leeri ja kooris seal ümberkaudu. Siis tuli see wõõras, kes hundi wõsast wälja ajab, ja ajas ka Põltsamaa mõisamehed Tallinna linna lõuendit Pleekmäelt ja loomi linna alt karjamaalt ära näppama, et Tühjal-Paljal särki selga oleks ja ta ka midagi hambu saaks. Seal näppasid nad 9. juulil mõne tüki lõuendit ja ajasid mõne pea loomi Tallinna alt ära. Aga kodanikud ja maasulased olid warsti jalul ja ajasid neid taga ja wõtsid neilt neli penikoormat Tallinnast — Delwichi mõisas — loomad käest ära ja ajasid rüüstajad põgenema. Siis läks Karl Hindrichsen, üks üsna noor mees ja rüütli poeg Kankasest Soomemaal, 300 Rootsi jalamehega Järwamaale Põltsamaa waenlasi pikemalt taga ajama ja ruttas wõsast ning rägast läbi ja tuli ootamata Rannu Jürgen Tisenhuseni lipu peale Ubagalu külas ja tappis nemad ühes kõik maha ja põletas ära taluonnides, ja sai märksa saagi. Seal maksti Jürgen Tisenhusenile kätte, mis ta oma mõisameestega oma isamaale kurja oli teinud, ja et ta oma lihase õe, wastu kõike wennalikku armastust ja tundmust, kotis oli lasknud ära uputada, sellepärast et õde üht kirjutajat oli armastama hakanud, temaga oli eksinud ja teda omale meheks tahtis.


Katk Tallinnas, 1571.

Aastal 1571, suwel jaanipäewa aegu, oli jällegi käre ja wihane katkutõbi Tallinnas ja terwel Liiwimaal. Ja Tallinnas tuli see tõbi apteegis kõige enne nähtawale ja lagunes sealt pärast kogu linna laiali ja suri temasse palju inimesi, noori ja wanu. Ja et see katkutõbi kõige esmalt apteegis ilmsiks tuli, kust inimesed muidu tema wastu troosti ja abi ja rohtu otsiwad, siis on kahtlemata, et see mitte ilma Jumala iseäraliku saatmiseta pole sündinud. Sest Kõigewägewam Jumal tahtis sellega näidata, et kõik abirohud nende kolme peahäda wastu, nimelt katku, sõja ja kalli aja wastu, miska Jumal sõnakuulmata maid ja linnu karistada wõtab, midagi ei maksa ja et neis hädades Jumaliku sõna läbi ühtki muud abi leida


59