Sobitused Tallinna ja Taani omade wahel Padises, 1575.
1. septembril tulid Taani komissaarid, nimelt Klaus von Ungern, Aksel Tonnissen, Reinolt Szoye, Johan Uxel (Mentsist) ja Otto Uxel (Koschkest), Kuressaarest raja peale Padisesse ja taotasid Tallinna kubernerilt ja linna raadilt, et nemad ka sinna tuleksid üksteisega rääkimist pidama. Ja saadeti seepärast härra Pontus de Legardia, kuberner, ja Herman Luhr ning Peeter Möller, Tallinna raadisugulased, kuulama, mis taanlasel jälle head on ette tuua.
Aga kui need nimetatud Tallinna härrad ja saadikud õhtu eel Padise majas pärale jõudsid, tuli härradega ühes Padisesse üsna suur kari tundmata metslindusid, suuruse ja kuju poolest punapea-partide sarnased, ja istusid oma lestjalgadega maja katusele ja harjale, mis üks imelik ja harjumata nähtus oli neist haruldastest ja tundmata lindudest, kes ei enne ega pärast seda aega iialgi enam silmanähtawale ei ole tulnud. Ja ehk neid ükskord küll minema hirmutati, tulid nad siiski teist korda jälle tagasi ja jäid püsiwalt kunni ööni sinna istuma ja ei hoolinud sest ühtigi, et neist mõned maha lasti. Aga teisel päewal ei olnud neid enam näha. See põhjus aga, miks tallinlased sinna kutsuti, oli see, et Klaus von Ungern ja teised Taani komissaarid Padise maja ihaldasid ja sealjuures protesteerisid, et kui see maja käest ära läheb ja moskwalasele osaks saab, nemad seda siis tallinlastele tahawad meeles pidada. Aga neile ei oldud päri.
Tallinn otsib wõõrast abi, 1575.
Selsamal ajal kiitis Klaus von Ungern ka Taani kuninga armulikku ja soowilikku meelt Tallinna wastu, mispeale tallinlased, nagu haiged, kes pikas, raskes haiguses on, mitmesuguste arstide juures armastawad käia, põhjust wõtsid Taani kuningale kirjutada abi ja nõu pärast, et nad ükskord raskest sõjast ja surwe alt omale rahu saaksid. Ja kirjutasid niisama weel Rooma keisrile ja weel teistele wõimumeestele. Aga nad ei saanud oma kirjutustega muud midagi kätte kui Rootsi kuninga, nende isanda, paha meelt.
Ruhja wõetakse wenelastelt tagasi, 1575.
Selsamal sügisel 1575 walmistasid Riia stifti omad ühes Kura härtsogi sõjameestega ja tahtsid wenelaste ja Holsteini härtsogi
88
