Magnuse käest Helme, Ergmäe, Ruhja ja Purkeli majad tagasi wõtta, aga ei saanud neist ühtki muud ära wõtta kui Ruhja üksi.
Wenelased Haapsalus, Läänemaal ja Saaremaal, 1576.
Aastal 1576, jaanuaris, tuli üks wägi wenelasi ja tatarlasi Liiwimaale, kuustuhat meest tugew, ja langesid 27. jaanuaril Läänemaale ja said Koluwere, Lihula ja Wigala majad ning kindlused kätte, mis kohe truuduseta ja ilma hädata maha jäeti. Sealt läksid Haapsalu alla wäheste suurtükkidega ja ainult näitasid end seal, ilma kantsisid ehitamata ja laskmata. Ja kui nad 9. weebruaril sinna alla tulid, siis läksid need, kes majas olid, nimelt Läänemaa aadlikud, kodanikud, mõisamehed ja jalamehed, kohe wenelasega sobitust tegema ja andsid 12. weebruaril toreda Haapsalu maja ilma hädata wenelasele kätte, ehk majal seekord küll moonast ega meestest ega mingist tarbewarast puudust ei olnud ja sugugi häda ei olnud, kui nad aga natukene oleksid wastu hakanud. Nõnda sai moskwalane nimetatud Läänemaa majad kätte ühes terwe maaga. Aga kui neil pärast oma häbiteost kahju hakkas ja südametunnistus ka liikuma hakkas, siis ei tahtnud keegi süüdlane olla ja ajasid kodanikud ja sõjamehed Läänemaa aadli peale, kes Haapsalus ja teistes majades ühes oli olnud, ja aadel jälle ajas sõjameeste ja kodanikkude peale.
Aga kui wenelased Haapsalu majasse tulid, siis olid mõned Haapsalu junkrud weel nii heas tujus, et ühel neist kaks aadlist neitsit süles istusid ja tema nendega nalja tegi. Sellest hoolimata meelest ei jõudnud wenelased mitte küllalt imestada ja ütlesid Hinrik Boussmanile, härtsog Magnuse kojajunkrule, kes seda ise pealt nägi: „Hinrik, mis imelikud mehed teie, sakslased, küll olete! Kui meie, wenelased, niisuguse maja kergesti oleksime käest ära annud, meie ei julgeks silmi üles tõsta ühegi ausa inimese ees ja meie suurwürst ei teaks, mis surmaga meid karistada. Aga Haapsalu sakslased julgewad mitte ainult silmi tõsta, waid wõiwad weel neitsitega naljatada, just nagu oleksid nad seda hästi teinud.“ Selle peale ei wõinud Hinrik Boussman midagi wastata, sest et ta seda ise oma silmaga oli näinud.
Kui Haapsalu oli ära wõetud, suri knees Jürgen Totmakow, moskwalase ülem sõjapealik, ühes saunas seal alewikus ära ja ei pidanud see knees oma jalgu mitte Haapsalu maja peale panema. Selsamal ajal olid wenelased ja tatarlased ka Saares
89
