ära Padise mail olid. Ja kui nad suurele osale loomadele linna all karjamaal ootamata olid peale langenud ja need ära tahtsid ajada, olid kodanikud, sellid, majasulased ja poisid warsti jalul ja wõtsid rööwi neil jälle käest ära suure auga ja said mõned nägusad Wene ruunad kätte, kelle seljast wenelased olid maha lastud, ja tõid nad linna.
Saarest tullakse Haapsalu peale. Proua von Ringeni wilets ots, 1576.
Sel ajal, kui Rootsi omad Padise all olid, tuli Klaus von Ungern Kuressaarest Haapsalu peale, et niihästi wenelastele kui ka truuduseta sakslastele, kes moskwalase poole olid läinud, äkki kallale tungida, ja sai neid ka mõned wangi wõtta ja saatis nad Taanimaale. Warsti pärast seda, kui Klaus von Ungern Haapsalust ära oli läinud, suri proua von Ringen Haapsalus nii suures waesuses ja wiletsuses, et tal mitte linagi ei olnud, kuhu oleks wõidud tema surnukeha mähkida, ja selle teki, mis tema kirstu peale pandi, tahtsid wenelased weel suure pilke ja irwitusega ära kiskuda. Ja see proua oli enne heal ajal rikas ja uhke lossiproua olnud ja oli oma tütrele kulla ja pärlitega niisuguse toreda kuue lasknud teha, et kõigil inimestel Liiwimaal küll sai sellest rääkida ja seda imestada.
Maksimilian II saadikud, 1576.
30. mail kirjutasid keiser Maksimilian II saadikud, kes Moskwast olid tulnud, Riiast tallinlastele kirja, et nemad kõige agarusega Tallinna linnale Moskwas rahu on püüdnud sobitada, aga ei ole midagi wõinud saada. Siiski wiimaks olla suurwürst niipalju öelnud, et kui tallinlased rahu peawad, küllap siis tema peab ka rahu.
Kuda wenelased tallinlasi meelitawad, 1576.
Selsamal ajal, kui moskwalane tallinlaste rasket paina ja tungiwat häda küllalt teadis, ei wõinud ta oma wana lahkete meelituste pruuki weel mitte tarwitamata jätta. Sellepärast saatis ta Hinrik Gellinkhusen’i, ühe Tallinna raatmani poja, kes inimese tapmise pärast Tallinnast paos oli ja sellepärast moskwalase juures troosti otsis, mõnesaja hobusega wäga toredasti Paidesse, et ta oma Tallinna kodulinna Moskwa suurwürsti wastu alandusele meelitaks. Ja kui Hinrik Gellinkhusen Paide oli tulnud, kirjutas ta Tallinna raadile kirja aastal 1576, 10. jaanuaril sedamoodi:
91
