„Mina ei wõi teie ees kõige soowimeelega mitte salata, et mina selle reisi ausa ja õiglase härra Andreas Golkali, suurwürsti kantsleri, õhutusel ette olen wõtnud Jumala auks ja kiituseks ja suurwürsti ja kõigi wenelaste keisri kõrgeks auks ja minu kodulinnale kasuks, mõnda püüdmist kõigi wenelaste keisri poolt teile salajas awaldama, mis teile ja Rootsi kuningale mitte liiga ei tee, kui teie ülepea mind, kes ma wäärt ei ole, usaldada tahate. Ja ärgu olgu teie ees ka salatud, et kõigi wenelaste keiser teilt muud midagi ei nõua kui alandust, nagu seda kinnised kirjad, mis mul käes on, pikemalt tõendawad. Kui teie aga (mida Jumal hoidku) mitte nõusse ei taha heita, siis on teil oodata, et kõigi wenelaste keiser teie linna mõõga ja tulega maani maha laastab, nõnda et lapselegi kätkis armu ei pea antama, ja et ta kõigele ilmale sellest Jeruusalemma rikkumise näite tahab teha. Seda ja weel teisi asju, mis sulele ei sünni usaldada, mis aga kogu linnale wäga tähtsad on, on minul kõigi wenelaste keisri poolt teile teada anda, ilma ühegi salakawaluseta, nii tõesti kui mind Jumal aidaku ihu ja hinge poolest. Sest kõigi wenelaste keiser on mulle armust annud kolmsada hoost, kes mind kunni Tallinnani peawad saatma. Taotlen seepärast siin kindlat kristlikku kaaskonda.“
Nõnda kirjutas Hinrik Gellinkhusen salaja mitte ainult raadile, waid ka mõnele kodanikule, kellest ta arwas, et nad tema head sõbrad on. Aga et raat ja kodanikud kohe märkasid, et need aina uued kawalused ja sepitsused olid, ei tahtnud nad temale ei usaldust kinkida ega kaasaminejaid tõotada.
Wenelased kunni Tallinnani, 1576.
22. juunil tuli 500 wenelast ja tatarlast Paidest Tallinna alla ja ajasid kõik loomad ära, niipalju kui neid Lasnamäel oli. Seal olid Saksa mõisamehed, umbes saja hobusega, ja linna maasulased ühes mõne kodaniku ja majasulasega warsti jalul ja wõtsid waenlasel üle nelja penikoorma teed kõik loomad käest jälle ära ja lõid mõned wenelased maha ja tõid mõned wangis linna.
Rootslased Riia all, 1576.
11. juulil läksid Rootsi kuninga laewad Riia alla ja põletasid seal Wäina ääres mõned majad waenu wiisil maha sel põhjusel, et Rootsi kuningal mõne wõlgujäänud asja pärast riiglastelt nõudmisi
92
