laste ruunad, keda üle 400 oli, ära toonud. Selle peale ei tahtnud mõned sakslased mittesakstest mitte taha jääda, waid läksid sedasama moodi ka wälja, wõsast ja rägast läbi ja tungisid wenelastele niisama ootamata peale ja tõid kõik nende ruunad ära.
Et wenelased ja tatarlased wahet pidamata Järwas, Harjus ja Tallinna all mässasid ja möllasid ja paljusid wangis ära wiisid, sagedasti küllalt ka päewal, ja ööse Tallinna linna all larmi tegid, nõnda et hädakell wahet pidamata hüüdmas oli, ja palju talupoegi igalt poolt kogu maalt oma perega paljalt ja alasti Tallinna warjule tulid, nõnda et kõik aiad, küünid ja nurgad talupoegi üsna täis olid ja suur häda ja nälg neid pigistama hakkas, siis arwasid Rootsi walitsejad Tallinna majas heaks talupoegadele lubada wenelase maadest Liiwimaal igal pool rööwisaaki tuua. Peameheks waliti neile Ivo Schenkenberg, üks müntmeistri sell, ja see oli oma talupoegadega warsti jalul ja tõi suure rööwi paljude wangis wenelastega Tallinna. Et see ettewõte hästi korda läks ja talupojad ka julgust said, siis püüti seda kõige agarusega edasi ajada.
Sügaw lumi, 1576.
Aastal 1576, enne mardipäewa, tuli äraarwamata ja kuulmata suur lumi maha Tallinna linnas ja mõni penikoorem teed ümberkaudu, nõnda et palju inimesi, kes maa poolt Tallinna tahtsid tulla, tee peal sügawa lume sees otsa said. Niisama ka palju waeseid talupoja-naisi, kes oma pisikesi lapsi linna tahtsid ristimisele tuua, said oma lastega lumes ja külmas otsa. Ja paljud jätsid, kui häda märkasid, oma reed kõige kraamiga, mis peal oli, teele maha ja tänasid Jumalat, et hobusega üksi ära pääsid. Ja keegi ei wõinud mõni päew otsa kuhugi minna ega reisida ja üks naaber ei pääsnud teise juurde, ja kodanikud, kes maale olid reisinud, ei saanud mõnel päewal koju tulla ja paljud pidid oma härgadega ja koormatega teele jääma.
Lemsalu wõidetakse härtsog Magnusele, 1576.
Selsamal ajal langesid härtsog Magnuse mõisamehed Lemsalu lossile öö-ajal ootamata peale, ja kaelatulemine ja rööwimine oli sel ajal kõige parem rüütlimäng Liiwimaal.
94
