Lehekülg:Liiwimaa kroonika Leetberg.djvu/215

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

seja Hans Schulte, ühe kingsepa, maha laskis. See oli kõige suurem kahju, mis waenlane Tallinna linnale seekord tegi oma 2000 tonni rohuga. 1. märtsil, hommiku wara, lõi üks kiwikuul ühe talupoja ja ühe naise kahe lapsega Munga õues saunas korraga surnuks, mis kiwikuuli kõige suurem kahjusünnitus sel korral oli.

7. märtsil lasti 40 jalameest ja mõned mõisamehed wälja minna wenelasi paksemalt ja hulgakaupa kantsi ja lagedale meelitama, et seda kergem oleks neid tabada. Seal olid igas tornis, wallidel ja rundeelidel püssikütid suurte suurtükkidega käepärast ja põletasid sekka, et lust oli näha, kuda nad langesid ja waarusid.

Alles 8. märtsil, ööse, põletasid wenelased laewad sadamas ära, mida imeks oli panna, et nad need nii kaua rikkumata olid jätnud, muidugi sellepärast, et wenelase soowimeelt linna wastu näha ja tunda oleks. Aga see kõik polnud muud kui aina kawalus ja wigurid.

9. märtsil tungisid tallinlased lossist ja linnast ülepea 400 jalamehega ja 100 hobusega wälja alumise kantsi peale tormama, mis nad ka warsti kätte said, palju wenelasi seal maha lõid ja 6 meest wangis linna wiisid. Eksituse läbi said tallinlased siin ka kaunist kahju. Sest wäljatungimise põhjus oli ainult see, et nad mõne wenelase tahtsid wangi wõtta ja teadust saada. Sellepärast oli enne maha tehtud, et kui üks ehk enam wangisid käes on, siis pidi see kohe linna wiidama ja kui wangid linnas on, pidi pasunapuhuja linnast kõwasti puhuma ja siis pidi igaüks jälle warju tulema.

Kui nad nüüd kantsi olid tunginud, oli igaüks kõige agarusega selle peal wäljas, et mõne wangi kätte saaks, sest sellele, kes wangi pidi tooma, oli aupalka lubatud, nimelt 50 marka. Kohe esimese ropsuga saadi 6 wangi ja igaüks ruttas oma wangiga linna poole, ja kui wangid linnas olid, hakkas pasunamees puhuma, mispärast pea kõik warju tulid. Aga kui Klaus Holste, linna peamees, ühes Hannibaliga ja mõne teisega nägid, et palju wenelasi oli maha löödud ja teised kõik, kes kantsis olid, põgenemas olid, ja kants nüüd nende käes oli, siis ei hoolinud nad pasuna puhumisest, waid tahtsid waenlasi weel enam taga ajada ja kantsi ära häwitada, ses arwamises, et küllap teisedki niisama teewad. Aga kui see nimetatud peamees ja need wähesed, kes temaga olid jäänud, ümber waatasid, siis olid teised kõik juba linna poole ära läinud. Ja kui wenelased, kes sinna sügawasse auku olid põgenenud, mis nad maa alla linna poole olid kaewanud, nüüd nägid, et tallinlased kõik, peale


105