kawalusi, wigurid ja sepitsusi, miska ta Smolensko, Kaasani, Polotsko ja weel teisi linnasid oli ära wõtnud, ka Tallinna kallal katsus.
Mis kahjust ütelda, mis moskwalane oma suure laskmisega on teinud, siis ei ole see, Jumal tänatud, mitte suur. Sest oma suurte suurtükkidega ei ole ta tallinlastele wallide, müüride ja tornide kallal muud rohkemat kahju teinud, kui seda, et ta Kyk in de Kökesse augu sisse laskis ja umbes 10 inimest wallide peal ja tornides maha laskis sulastest, poistest, püssiküttidest ja hantlangritest, kelle hulgas ainult kaks kodanikku oli, üks rätsepp ja teine kingsepp.
Kiwikuulidega tappis ta inimest 20 talupoegi naiste ja lastega nende saunades ja onnides, mis nad linnas olid üles löönud, aga mitte ainustki kodanikku ega kodaniku last, naist ega neitsit ega ühtki nimekat inimest, ehk need küll igapäew kirikusse ja kirikust koju käisid ja igal pool uulitsatel ilma kartmata liikusid.
Niisama ei teinud ka tema sagedad tulekerad rohkem kahju, kui et uue seegimaja katuse ära põletasid. Ja kui seal heinu poleks olnud, siis ei oleks moskwalane terwel piiramiseajal ühtki tuld oma tulekeradest näha saanud.
Ja mis taplustes saadud kahjust ütelda, siis ei ole tallinlased mitte üle 50 mehe kaotanud, mis kahju Iwan Wasiliewits Selimetin ja mõni tuhat wenelast ja tatarlast rikkalikult tasa teewad. Ja ehk ta küll mõne kiriku ja maja katuseid oma kiwi- ja raudkuulidega wigastas, siis sai Tallinna linn ometi niipalju raudkuulisid, suuri ja wäikesi, asemele, et see kahju hästi tasutud on.
Katk Tallinnas, 1577.
Ja et häda iial üksi ei taha tulla, siis ei tahtnud ta ka seekord üksi tulla. Sest piiramise kõrwale tuli teine häda, nimelt üks raske haigus ja rinnatõbi, ja suri sesse tõppe palju noori ja wanu inimesi, kodanikke, sellisid, naisi ja neitsid ja igasugu rahwast. See tõbi hakkas paastus peale, kohe pärast moskwalase äraminekut, ja kestis suwe läbi kunni Peetri-Paawli päewani.
Rüüstukäigud wenelaste wastu, 1577.
Pärast moskwalase äraminekut, aprillis, anti Tallinnas kõigile sõjameestele, mõisameestele, maasulastele, kodanikkudele, talupoegadele ja wabadikkudele waba woli wenelase maid Liiwimaal laastata. Siis läksid ka kõik kerjajad uulitsalt, jalutumad ja wigased, kes käia
108
