Lehekülg:Liiwimaa kroonika Leetberg.djvu/237

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

moskwalane minewal sügisel koertele ja metsloomadele ja lindudele laskis ette heita. Ja kui need koerad haukuma ja uluma hakkasid, tahtis Johan Bürinkil ja tema seltsilisel nende julgus pea langeda ja nad hakkasid kahtlema oma plaanis. Aga wiimaks siiski wõtsid jälle julgust ja tahtsid Wõnnu kallal õnne katsuda. Tulid siis hobuste seljast maha ja wiisid redelid ruttu paksust lumest läbi müürile ja läksid redelit mööda üles. Ja kui üles müürile tulid, siis pidid müürilt mõne talli peale, mis seespool müüri olid ehitatud ja tallide pealt jälle maha kargama. Ja kui mõned neist ühes trompeetriga maha olid karanud, siis läksid kohe lossi wärawa peale, mis ikka ööd ja päewad lahti oli seisnud, et wenelased üksteise juurde wabalt wõisid käia, ja wõtsid wärawa ära ning panid wenelastele tee kinni; ja teised tulid redelit mööda ruttu järele. Siis oli seal Wõnnus warsti larm lahti ja wenelased kargasid magamast üles ja ehk küll üsna wähe sakslasi lossi wärawa oma käes pidas, arwasid wenelased, kes linnas olid, et sakslased on juba kogu lossi ära wõtnud, ja wenelased lossis ei arwanud ka muud wähemat midagi, kui et seal mõni tuhat sakslast ja poolakat pidi linnas olema, kes terwe linna juba ära on wõtnud. Sellepärast lõid wenelased mõlemal pool araks ja hakkasid warju pugema, kuhu aga keegi pääsis. Nüüd oli sakslastel hea woli linna wärawat lahti teha, kusjuures neile üks Läti sugu lukussepp, kes wenelaste juurde oli jäänud, abiks oli. Kui nüüd Johan Bürinki mehed kõik sisse olid tunginud, otsisid nad wenelased keldritest ja pööningutelt wälja ja toimetasid nendega nõnda, nagu seesugustel kordadel ikka tehakse. Sündinud aastal 1577 detsembrikuus. Mitte kaua pärast seda sai Johan Bürink ka Burtniku, Lemsalu, Rope ja Nitowi majad kawalusega kätte ja tegi Liiwimaale palju head, aga leidis siiski mitmegi poolt wähe tänu.


Härtsog Magnus pöörab Pilteni poole, 1577.

Selsamal ajal, kui nüüd härtsog Magnus ära nägi ja tunda sai, et moskwalase asi muud ei olnud kui kawalus ja pettus, et ta temale mitte kõige wähematki kõigest sest, mis ta oli lubanud ja tõotanud, polnud pidanud ega edaspidigi ei mõtelnud pidada, waid kui Liiwimaaga oma tahtmise saaks, siis wiiks tema ja kõik sakslased nende isamaalt wälja ja asutaks nad Tatari rajale. See andis temale põhjust ennast moskwalasest ära pöörda ja ühes abikaasaga Kuramaale Piltenisse minna.


127