Wenelased katsuwad Wõnnut wõtta, 1578.
Kui Johan Bürink Wõnnu nõnda ootamata ära oli wõtnud, wihastas see moskwalast kurjasti, et ta niisuguse würstliku linna ja lossi, kus Liiwimaa heermeistrid nagu walitsejad würstid igal ajal oma koda olid pidanud, ja mis tema ka ise isiklikult oli ära wõtnud, nüüd jälle häbiga pidi käest andma. Sellepärast saatis ta tugewa sõjawäe ja moona, küünlapäewa ajal aastal 1578, Wõnnu alla, kus nad selle linna jälle ümber piirasid, kantsid ehitasid ja torma lasksid. Siis läks Johan Bürink 40 hobusega Wõnnu linnast wälja ja öö ajal suure hädaohuga moskwalase leerist mööda Riia poole, et seal wäge koguda Wõnnu omi wälja päästma. Waheajal olid wenelased suure tüki müüri maha lasknud ja ei olnud ka oma wägewaid kiwikuulisid ega tulekerasid mitte säästnud. Peale selle oli moona puudusel Wõnnus lühikese ajaga nii suur nälg tõusnud, et pidid 124 hobust ära tapma ja ära sööma; aga nende hobuste sisikonnad jagati waestele. Kui wenelased kuulsid, et Johan Bürink sõjasalgaga tulemas on, hakkasid nad torma jooksma ja tormasid kolm korda asjata. Siis kaotasid julguse ja läksid ruttu oma suurtükkidega minema, ühe päewa enne seda kui Johan Bürink pärale jõudis. Et aga Bürinki salk mitte tugew ei olnud, siis ei mindud wenelasi mitte taga ajama, waid lepiti selle õnnega, et Wõnnu kätte alale jäi.
Põltsamaa saab Rootsi alla, 1578.
Aastal 1578, weebruaris, kui härtsog Magnuse nõunikud ja teised aadlimehed Põltsamaal kuulsid ja teada said, et härtsog Magnus, nende isand, moskwalase poolt oli ära läinud ja nemad seepärast Põltsamaal suures hädas olid ja mitte kuskil warjupaika ei teadnud, siis lasksid nad Rootsi walitsejalt Tallinnas sõbra wiisil taotada, et tema neid moskwalase käest päästaks, ja pakkusid temale Põltsamaa maja. Ja ehk rootslastel ilma kuninga käsuta küll raske oli seda teha, päästsid nad ometigi oma kõige kurjemad waenlased ja tagakiusajad moskwalase käest kristlikust armastusest, ilma kuninga teadmata ja tahtmata, ja panid Põltsamaa majasse jälle Rootsi sõjawäe ja suurtükid sisse. Siis seati sinna Johan Wedtberg (Angerist) pealikuks. Ja siis jäi ka Põltsamaa rahwast, aadlist ja mitteaadlist, kellel seal head toidust oli, sinna alewikku elama.
128
