Tallinna Rootsi ja Saksa meestega teist teed, Narwa ja Uue Lossi wahel, Wenemaale ja põletas seal palju kirikuid, mõisaid ja külasid maha ja tõi kaasa suure saagi weiseid, waha, kellasid ja igasugu Wene kirikuehteid. See oli esimene sõjakäik läbi Liiwimaa üle Peipsi ja üle piiri Wenemaale, mida ennemalt ja enne seda aega terwel sõja ajal mitte ei olnud sündinud.
Kiriempe põletatakse maha, 1579.
Selsamal korral langes Jürgen Butler kuramaalastega ja Riia stifti omadega Tartu stifti peale, ja jooksis tormi Kiriempe majakese peale, lõi seal mõned wenelased surnuks ja põletas selle maja maha.
Katk Riias ja Rootsis, 1579.
Pärast seda, suwel aastal 1579, tuli Riias katkuhaigus, mis mullu sügisel seal peale oli hakanud, jälle ilmsiks ja suri temasse üsna palju rahwast. Selsamal ajal, jaagupipäewa ümber, hakkas see katk ka Rootsi riigis nii hirmsasti möllama, et Stokholmis üksi jaagupipäewast kunni toomapäewani üle kaheteistkümne tuhande inimese, wanu ja noori, ära suri.
Tatarlased Harjumaal, 1579.
Selsamal ajal, juulikuus, oli mõnituhat tatarlast Harjumaal jäledasti mässamas ja laastamas. Sellepärast läksid kaks lippu Saksa ja Rootsi mõisamehi ja kaks lippu jalamehi ja Iwo Schenkenberg, muidu ka Hannibaliks nimetatud, oma talupoegadega wälja neid tatarlasi taga ajama. Ja kui tatarlased rootslaste tulekust kuulsid, põgenesid nad nende eest ära kunni Rakwere maja ning suurtükkide alla, kus neile palju kasulikum oli. Ja kui rootslased neile seal mitte hästi ei wõinud peale käia ja mõned neist tähendatud suurtest suurtükkidest maja pealt häda olid saanud, siis pidid nad kõrwale pöörama ja jälle Tallinna tagasi minema.
Iwangorod ja Narwa eeslinn saawad tuleroaks, 1579.
18. juulil tuli Bent Sewerinson, Rootsi admiral, suure Wene alewi Iwangorodi ja suure Narwa eeslinna peale Liiwimaal ja põletas need kaks kaitseta alewit maha ja sai suure rööwisaagi
134
