olnud, tehti maksust ja mõisa teenistusest priiks. Siit tulewad Liiwimaa prii-inimesed ja paljud neist maitsewad seda priiust kunni tänapäewani.
Kui nüüd igal pool terwel Eestimaal hea rahu walitses, siis hakkas Uggenuse piiskopp Hermann ärahäwitatud Tartu lossi kiwist ja lubjast jälle üles ehitama ja ehitas ka walmis, nõnda kui ta täna seisab, ja seadis oma järje sinna. Selle uue lossi Tartus andis piiskopp Hermann nelja mehe kätte, kelle ta sinna pealikuks pani; need olid nimelt: tema wend Diderik, Engelbrecht von Tisenhusen, Helmoldt von Lünenborg ja üks wana härra Dalenist. Tartu toome asutas ta Emajõe äärde ja seadis oma wenna Othmari sinna praostiks, andis temale weel palju külasid lääniks. Siis kaotas Uggenuse stift oma nime ja ta nimetati Tartu stiftiks. Toomhärrasid nimetati Tartus kanoonikuteks ja reguleereriteks. See Tartu piiskopp Hermann ehitas ka palju kirikuid ja kloostrid, peale muu ka Kärkna kloostri, ja elas kaua aega, ja kui ta oli Rooma reisinud ja 77 aastat wana ja pime, siis läks mungaks Kärkna kloostri ja suri seal ja andis weel elu ajal oma piiskopkonna ühele Aleksandrile, kelle ta wäljamaalt oli kutsunud ja kes teiseks Tartu piiskopiks sai.
Arnstede krahw.
Sel ajal tuli ka üks Arnstede krahw Tüüringist hulga palwerändajatega Liiwimaale ja käis ühes meister Volquiniga saarlastega talwel sõdimas, ja tappis peaaegu 2300 inimest, noori ja wanu, ja sai saarlastest wõidu ja sundis nad sõna kuulma. Pärast seda wõitu läks meister Volquin nende rändajatega Semigalli maale ja sõdis ka nende rahwastega ja lõi neid maha 1600 ühe korraga. Seal langes sessamas tapluses ka kristlasi üle 800. Siis walmistasid semigallid jälle meistri wastu ja asusid temaga taplusesse, kus semigallid jällegi alla jäid ja üle 500 mehe kaotasid. Ja kristlasi sai ka ligi 200 surma.
Pärast seda hakkasid leedulased liikuma ja kogusid meistri wastu suure sõjawäe. Aga meister ja Tüüringi krahw oma rändajatega walmistasid ka. Siis sõditi mõlemalt poolt tõsiselt, nõnda et üle 2000 leedulase ja meistri sõjameestest 600 surma said. Aga sakslased jäid wõitjaks ja said umbes 1500 hobust saagiks. Pärast seda läks krahw oma rändajatega jälle koju omale maale, kui oli kristlaste eest õiglaselt wõidelnud.
26
