Lehekülg:Liiwimaa kroonika Leetberg.djvu/261

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.


Rootslased wõtawad Koluwere, Wigala ja Lihula ära, 1581.

22. juulil aastal 1581 wõitis Karl Hinrichsen Koluwere maja ära ja sai kätte, misjuures igaüks enne kahtles ja uskuda ei tahtnud, et ta selle maja, mis kaunikene kindlus oli, wäheste suurtükkidega ja wähese rahwaga nii kergesti pidi kätte saama. Selle maja wojewooda ei julenud mitte Wenemaale tagasi minna, sest et ta maja meelega ja nii ruttu käest ära oli annud, waid jäi naise ja lastega rootslaste juurde. Ja kui wenelased Wigalas kuulsid, et rootslased Koluwere maja nii kergesti olid kätte saanud, pistsid nad Wigala maja põlema ja jooksid minema.

Kui rootslastel need kaks nimetatud maja käes olid, panid nad wiibimata parajat aega tähele ja läksid rutuga ka Lihula alla ja panid lossi wärawad tuliste kuulidega põlema, nõnda et tuli wõimust wõttis ja wenelaste puumajad wõi eluhooned seespool lossi ka põlema pani. Siis palusid wenelased armu ja waba luba Wenemaale ära minna, ja said ka. Nad läksid siis Lihulast ära ja andsid lossi rootslastele, 27. juulil.


Rootslased wõidawad Haapsalu ära, 1581.

Kui Lihula maja ka oli ära wõidetud, läks Karl Hinrichsen oma sõjameestega ja mitme suurtükiga Haapsalusse Läänemaa peakindluse alla ja piiras ka selle maja ümber, ehitas kantsid ja hakkas tormiks laskma. Aga wenelased näitasid ennast hakatuses wäga tuliselt ja wihaselt, panid kõwasti wastu ja lasksid mõned Rootsi püssikütid kantsides maha. Wiimaks, kui nägid, et nende asi lõpukorral on, tahtsid nad oma wiha jahutada waeste talupoegade ja nende naiste ja laste kallal, kes Rootsi sõjameeste eest Haapsalu majasse olid warju läinud, ja surmasid ning tapsid neid armetul wiisil üle 70 ühes naiste ja lastega ja wiskasid üle müüri alla. Ja üks Wene naine oli 7 Liiwimaa talupoja last oma käega ära kägistanud ning surma saatnud. Pärast, kui nad nägid, et nad maja rootslastele ei wõi keelata, palusid nad omale waba luba, keelamata Wenemaale ära minna kõige sellega, mis enesega kaasa wõiwad wiia, ja said ka. Siis läksid nad kõik Haapsalu majast minema ja andsid maja rootslastele, 9. augustil.


Pontus de Legardia piirab ja wõtab Narwa ära, 1581.

Waheajal, kui Karl Hinrichsen Haapsalus parajasti tööl oli, jõuab Pontus de Legardia, rootslaste ülem sõjapealik ja


151