Mine sisu juurde

Lehekülg:Liiwimaa kroonika Leetberg.djvu/265

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

rittmeistrite, käsutajate ja liht mõisameestega ratsa selle nimetatud kiriku ette, kus nad siis kõik hobuste seljast maha tulid ja saabaste ja kannustega kiriku läksid, ja lasksid oma hobused ja lipud niikaua uulitsal pidada. Ja kui nad kõik koos kirikus olid, langesid nad Kõigewägewama Jumala ette põlwili ja tänasid südamest kõige selle wõidu eest, mis Jumal sel suwel ja sügisel neile armust oli annud. Siis luges õpetaja 5. Moosese raamatu 20. peatüki ette ja pidas jutluse. Pärast jutlust lauldi Te Deum laudamus. Pärast, kui see kõik kirikus oli lõpetatud ja nad jälle kõik oma hooste selga olid istunud, lasti rõõmupaukusid wallidelt ja rundeelidelt, ja mõnigi mees nuttis rõõmu pärast.


Torm, 1581.

18. detsembril oli kole ja hirmus torm, nõnda et palju laewu Tallinna sadamas tükkideks löödi ja põhja läksid, misläbi ligi wiiskümmend Rootst mõisameest, rüütlipärased mehed, aadlist ja mitte-aadlist, kes wastu talwe Rootsi tahtsid sõita, otsa said ja ära uppusid.


Rahu Poola ja Wenemaa wahel, 1582.

Kui Poola kuningas wägewa sõjawäega aastal 1581 augustikuus Pihkwa alla oli tulnud ja pea terwet Wenemaad mõõga ja tulega oli laastanud ja kunni talweni sellele linnale wägewasti peale oli käinud ja ka Rootsi kuningas temal maal seisis ja temalt nüüd juba palju maid ning linnu ja kindlusi niihästi Wenemaal kui ka Liiwimaal ära oli wõtnud ja need kaks nimetatud kuningat talle nii kangesti kaela peal olid, et moskwalane juba hirmu hakkas tundma, et ta mitte ainult Pihkwast, waid ka weel teistest linnadest, lossidest ja kindlustest ja terwest maast wõiks ilma jääda, — siis pidi ta oma kõrkust esiteks Poola kuninga ees alandama ning rahu paluma. Siis tehti Poola kuninga ja moskwalase wahel Rooma paawsti Gregor XIV saadikute sobituste läbi rahu kümne aasta peale kindlaks Sapolskas Wenemaal, aastal 1582 15. jaanuaril, niisuguste tingimustega, et moskwalane ütleb enese terwest Liiwimaast lahti ja lubab kõik need linnad, kindlused ja maad, mis temale Rootsi kuninga wastu weel kätte on jäänud, Poola kuninga alla ja annab nad kätte. Sellewastu pidi Poola kuningas moskwalasele Welikiluki linna ja teised kindlused, mis ta selles sõjas ära oli wõtnud ja mis wanasti Moskwa alla ja mitte Leedu alla on kuulunud, jälle


155