rahu ja head naabrust pakkuma. Aga moskwalane põlgas selle ära ja lükkas tagasi ja wõttis Rootsi saadikud halwasti wastu ja käis nendega halwasti ümber. Nõnda ei wõinud kõrgestnimetatud Rootsi kuningas Johan III, nagu wanasõna ütleb, mitte kauemini rahu pidada, kui tema naaber seda tahtis. Ja et moskwalane terwe Liiwimaa ja iseäranis Tallinna linna peale kord wiha täis oli, siis pidi see kõrgeaulik rahuarmastaja kuningas tungiwa häda pärast moskwalasega Liiwimaa ja Tallinna linna pärast jälle suure ja pika sõja algama. Ja ehk küll hakatuses õnn natuke kare näitas, pööris ta wiimaks ometi Jumala armu läbi kõrgestnimetatud Rootsi kuninga poole, kes moskwalasele niisugust kahju tegi ja tema kõrkust nii alandas, nagu seda ükski kuningas enne teda Rootsi riigi hakatusest saadik ei ole teinud.
Kuda Johan III Tallinnat ja Paidet kaitses, 1570.
Kui moskwalane aastal 1570 Tallinna linna ja Paide maja ühe korraga piirata tahtis, siis muretses kõrgestnimetatud Rootsi kuningas neisse kahte kindlusesse wapraid rüütlipäraseid mehi ja ülemaid ja sõjamehi sisse ja weel määratuma moona suurtükkisid, püssirohtu ja tina küllalt, ja pani härra Klaus Akeseni, Bista rüütli, Tallinna kuberneriks ja härra Herman Flemink’i (Williast) Paide ülemaks. Ja kui moskwalased kolmkümmend nädalat nende kahe nimetatud kindluse all olid olnud ja kõike oma wäge, kunsti, kawalusi ja konksusid seal olid proowinud, pidid nad wiimaks ometi, sest et Rootsi kuningal oli tugew kaitsewägi sisse pandud, häbi ja kahjuga sealt lahkuma ja kaotasid ligi 9000 meest nende kahe kindluse all.
Rootslased Wenemaal, 1572. Wenelased saawad lüüa Koluwere all, 1573.
Järgmisel talwel aastal 1572 saatis Rootsi kuningas tugewa sõjawäe rootslasi ja sakslasi Wiiburi kaudu Wenemaale, ja need tegid moskwalasele mitte wähe kahju, mis teda suuresti wihastas. Sellepärast tuli ta järgmisel aastal ise isiklikult kõige saadawa jõuga Liiwimaale rootslasi kiusama. Ja kui rootslased Koluwere juures moskwalase salkade peale tulid, lõid nad seal ligi seitsetuhat wenelast maha, said wõidu ja wõtsid kõik suurtükid ära, aastal 1573 23. jaanuaril.
157
