Mine sisu juurde

Lehekülg:Liiwimaa kroonika Leetberg.djvu/275

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.


Muud Rootsi heateod.

Ja et see sagedasti nimetatud sõda moskwalasega kõrgestnimetatud kuninga Johan III walitsuse ajal terwelt kolmteistkümmend aastat kestis, enne kui pisikene rahu jalale saadi, ja Liiwimaa maad juba Saksa ordu ajal, enamasti moskwalase poolt, rüüstatud ja laastatud olid, mille lisaks see pikk moskwalase sõda Rootsi kuninga wastu nüüd sellele maale weel uut ja suuremat rüüstamist tõi ja Rootsi kuningas ka kristlikust kaastundmusest need mõisad ja külad, mis Liiwimaal weel järel olid, aadlist hädakannatajatele ja kodanikkudele ja sõjameestele enamasti armust lääniks oli annud, et nad endid ära elataksid, mispärast kaitsewägedele majades ja kindlustes Liiwimaa maadest mitte tarwilikku moona ei wõidud muretseda, siis weeti määratumat moona terwel sõja ajal iga aasta Rootsist paljude laewadega mitte ainult majadele ja kindlustele, waid ka kõigele Rootsi sõjawäele Liiwimaal ja nii rohkesti, et kõigile talupoegadele, kes majade alla kuulusid, ja kõigile Tallinna linna woorimeestele ja ka kõigile losside wankritele ja hobustele ikka ja ikka küllalt wedada sai, mis moonast ka kodanikud ja talupojad osa said, kui seda pärast sõjameeste käest wähese raha eest ostsid. Ja selle moona pidid mitte ainult talupojad, waid ka kodanikud ja preestrid terwel Rootsimaal kokku andma. Sealt tuli neile sagedasti maksusid hõbeda ja kullaga ja nad pidid ka sõjamehed ja nende hobused, kui nad kuskilgi peredes olid, ülewal pidama ja weel palju muud maksu ja koormat Tallinna linna ja Liiwimaa pärast kandma, nõnda et nad ise sellest imestasid, kuda nad ometi Liiwimaaga on kokku juhtunud, ja sagedasti ka raskete maksude pärast soowisid, et Rootsi kroon Liiwimaaga eluiial ei oleks tegemist teinud.

Neid suuri ja mitmesuguseid heategusid, mis hakatuses aulikkude Rootsi kuningate Eerik XIV ja Johan III poolt, auliku walitsuse, rüütelkonna ja aadli poolt kui ka sõjameeste, preestrite, kodanikkude ja iga auliku Rootsi riigi seisuse poolt Tallinna linnale ja Liiwimaale kristlikust armastusest tõelikult osaks on saanud, ei jõua lühidalt mitte küllalt kirjeldada, mis Kõigewägewam Jumal kõik kõrgeaulikule kroonile ajalikult ja igawesti wõtku tasuda ja kõige õnnetuse ja häda eest igawesti armulikult hoida ja kaitsta.


Stefan Bator Riias, 1582.

Aastal 1582, paastus, sõitis Stefanus Bator, Poola kuningas, kuningliku au ja toredusega Riiga sisse ja laskis riiglased omale


165