truudust wanduda. Riia omad pidid siis püha Jaagupi kiriku endi linnas kuningale lubama ning kätte andma. Kuningas saatis Augsburi tunnistuse preestrid sealt wälja ja andis selle kiriku jesuiitidele ja papistidele, mis riiglastele, sest et see usk neile wastik oli, suureks pahanduseks oli ja praegu weel on. See kõrgestnimetatud Stefanus Bator on esimene kuningas, kes Riias on olnud, Riia hakatusest saadik.
Nurisemine poolakate wastu, 1582.
Selsamal ajal oli kõigil aadlist ja kodanikkudest liiwimaalastel, kes weel järel olid ja kelle moskwalane Riia ja Tartu stiftist, niisama ka Wiljandist, Wolmarist, Wõnnust, Kokenhusist ja Pärnust ära oli ajanud, hea lootus, et nad kõik oma mõisad ja maad ja oma majad nimetatud linnades ühes oma wanade õigustega kätte saawad, ja käisid alandlikkude palwetega kuninga ees Poolas ja ka Riias, mispeale kuningas maapäewa määras tulewa suwe peale Riiga, kus igaüks oma tunnistuse ja tõenduse oma wara peale pidi ette näitama ja kindlaks tegema, misüle siis Riia piiskopp ja mõned Poola ja Leedu seisused pidid nõu pidama ja harutama. Ja kui selle maapäewa aeg kätte tuli, tulid kõik nimetatud paikade aadlikud ja kodanikud sinna kokku ja ei wõinud midagi iseäralikku aegu saada ega ära teha, ja kui aadlikud kõik ühiselt kindlat otsust nõudsid, kas nad saawad oma mõisad kätte wõi mitte, siis wastas üks piiskopp, et tema praegu kindlat otsust ei wõi anda, aga tema tahab neid Poola kuninga ees hea sõnaga meeles pidada. Nõnda tulid siis nimetatud aadlikud niisama targalt sealt tagasi, kui läinud olid. Ja ehk küll mõnele kodanikule ja kodaniku lapsele Tartus ja teistes ennenimetatud linnades mõned majad jälle armust lääniks anti, ei saanud nad ikkagi oma wana walitsust, wabadust, kohut ja õigust ega linna wärawate wõtmeid mitte enam tagasi, waid pidid praegu weel peaaegu just nagu wangid poolakate keskel elama ja ka jesuiitide ja papistide poolt mõndagi sõimu ja pilget kannatama, kes igale poole linnadesse ja alewitesse sisse on tunginud ja kõiksugu ülekullatud ja põhjendamata asju wastu awalikku Jumala tõtt ja nende oma südame tunnistust lihtsameelsele rahwale ette on rääkinud.
Rootslaste asjata katsed Nöteborgi wastu, 1582.
Aastal 1582, suwel, kogus Rootsi kuningas jällegi wägewa sõjawäe rootslasi, sakslasi, prantslasi ja itaallasi ja ka wenelasi, kes
166
