Mine sisu juurde

Lehekülg:Liiwimaa kroonika Leetberg.djvu/279

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

ja kummalgi pool oma telgid üles lõid, waidlesid nad esiti mõne päewa oma isandate ja wõimumeeste kõrguse pärast, ja kui üks ennast mitte alandada ei tahtnud teise juurde telki minema, siis katsid ja ehtisid rootslased ühe laua toredasti ära ja panid mõlemapoolsete telkide wahele; selle laua äärde istusid siis esiteks Rootsi ja pärast moskwalase komissarid. Seal siis sobitati rahu. Aga et moskwalase omad liiga palju nõudsid ja Rootsi omad neile mitte sugugi päri ei annud, siis ei tulnud sest sobitusest midagi wälja.

Wiimaks tehti siiski pisikene waherahu kahe kuu peale, 9. maist 9. juulini. Waheajal pidid kummagi poole komissarid oma isandatelt ja wõimumeestelt wolikirjad wõtma ja 9. juulil jälle sinnasamma paika tulema rahusobitusi edasi pidama.


Poolakate sõda Pilteni stifti wastu, 1583.

Sel ajal läks sõda poolakate ja Pilteni stifti omade wahel lahti sel põhjusel, et endine piiskopp Johannes Möninkhusen selle stifti Taani kuningale ja Taani kroonile oli annud ja härtsog Magnus, Taani kuninga wend, tema Taani kroonilt ja mitte Poola kroonilt oli lääniks saanud, ja sellepärast tahtsid Pilteni stifti omad seda stifti Taani kuninga heaks kaitsta ja ennem Taani kui Poola all olla. Aga poolakad ütlesid, et härtsog Magnus selle stiftiga ennast Poola krooni kaitse alla oli annud, kes siis härtsog Magnust ja kogu stifti siiamaani moskwalase wastu on kaitsnud. Seepeale pidasid poolakad rööwimist ja riisumist edasi ja wõtsid mõned stifti majad ära ja kuulutasid kogu stifti omaks.

See stift oli Liiwimaal weel see ainukene koht olnud, mis kõigel moskwalase sõja ajal sõjast ja sõjaõnnetusest midagi ei teadnud, waid kogu selle aja heas rahus elas. Aga nüüd wiimaks pidid ka selle maapaiga elanikud tunda saama, mis sõda, õnnetus, mure ja südamewalu tähendab, wastu kõike arwamist ja kindlat lootust.


Waherahu Rootsi ja Wenemaa wahel, 1583.

Selsamal 1583. aastal, juulis, tulid Rootsi ja moskwalase komissarid teist korda jälle kokku rahu sobitama. Rootsi kuninga komissarisid oli seitse, nimelt:

Klaus Akesen, Bista rüütel ja Soomemaa kuberner;

Pontus de Legardia, wabahärra ja rüütel Eikholmis ja Liiwimaa kuberner;


169