teiste paganate wastu sõjas oli, tuli nii külm talw, nagu keegi enne polnud näinud, nõnda et palju kristlasi ja paganaid surnuks külmas ja üks rüütel teisele ütles: Kui mina Rooma kuningas oleksin, ma annaksin poole kuningriiki sooja toa eest. See näitus ja teisi sarnaseid weel näitawad selgesti küll, kui suurt higi ja waewa meie armsad wanemad on näinud oma armsa ristiusu eest wõideldes.
See meister asutas ja ehitas maale ka palju lossisid ja kindlusi ja maa sai tema walitsuse ajal palju suuremaks. Selle meistri ajal walitses Frederik, kuues Riia peapiiskopp, Breemenist pärit. Ja kui meister Everhart wanaks sai, siis wõttis ta enese Preisi kõrgemeistri juures ametist lahti, kui 14 aastat oli walitsenus, ja läks ära Kölni, kuhu ta omale puhkepaiga oli walinud ja kus ta Püha Katarina komtuuriks sai.
Borchart von Dreilewe, 24. Saksa ordu meister Liiwimaal, 1341—1347.
Aastal 1341 tuli Borchart von Dreilewe Liiwi meistri ametisse. See meister hakkas juba warsti oma walitsuse hakatuses, paastu-maarjapäewal, toredaid lossisid ehitama Marienburis ja Frauenburis, Wene rajal, mis wenelasi wäga pahandas. Sellepärast tulid nad kokku neid lossisid, mis liiga nende maa ligi olid, jälle maha lõhkuma. Ja kui Marienburi alla tulid ja hirmust suitsu ja tossu tegid, et sakslasi lossist ära häwitada, panid sakslased rüütlikult wastu ja lõid 82 wenelast maha, peale nende, kes haawata said. Ehk küll ka sakslased suitsu ja tossu all palju kannatasid, jäi wõit ometi nendele. Seal seati Arnold von Vitinkhof esimeseks Marienburi komtuuriks. See sõda wenelaste wastu kestis weel mõne aja edasi ja oli meistril ja ordul temaga weel küll tegemist.
Eestimaa talupoegade mäss 1343.
Selle meistri walitsuse ajal, aastal 1343, jüriööl, tegid Harju talupojad Liiwimaal hirmsa kuritöö: tapsid peaaegu kõik sakslased jäledasti maha, aadlikud, wanad ja noored, naised ja neitsid, junkrud ja sulased, kõik mis saks oli. Seal olid sakslased Harjus ja Wirus ja Läänes ja Saaremaal ja terwel Eestimaal mässuliste talupoegade pärast suures hädas ja ohus. Selsamal ööl, kui see tapmine sündis, põgenesid mõned aadlisoost mehed, naised ja neitsid, paljalt
40
