ja alasti, sukita ja kingita, põõsaid ja rägasid mööda Paide ja mõned Tallinna. Seal ei heidetud ka kloostrite peale mitte armu, sest Paadise kloostris tapeti 28 munka maha. Siis tulid talupojad meest 10.000 kokku ja nimetasid oma keskelt kuningad ja würstid ja läksid Tallinna linna piirama ühes Taani asewalitsejaga, kes Tallinna majas oli. Niisugust mängu alustasid ka Lääne talupojad ja piirasid oma piiskopi ühes kõigi doomhärradega ja palju aadlikke Haapsalus sisse. Peale selle tapsid talupojad selsamal suwel jaagupipäewal kõik sakslased Saarel maha ja piirasid ordu fogti ühes terwe konwendiga Pöides sisse, ja et fogt oma konwendiga mitte kaua ei wõinud Pöides wastu pidada, taotles ta omale ja oma rahwale, et wabalt wõiks ära minna, mida talupojad temale ka ustawasti lubasid, aga oma lubadust ei pidanud. Sest kui fogt ühes teiste sakslastega Pöidest minema hakkas, siis tapsid talupojad nad kõik maha, nõnda et ükski ära ei pääsnud.
Talupojad Tallinna all läkitasid oma saadikud Turu ja Wiiburi piiskopile abi paluma ja lubasid Tallinna linna rootslastele anda. Aga wahepeal oli Taani abiwalitseja meister Borchart von Dreilewe käest abi palunud, ja meister oli niihästi asewalitseja kui ka kitsikusse sattunud aadli tungiwa nõudmise peale warsti walmis Tallinna linna hädast päästma ja mässulisi talupoegi karistama. Kui nüüd talupojad Tallinna all meistri tulemisest kuulsid, läkitasid nad oma saadikud meistri juurde ja tõotasid temale alla heita selle tingimisega, et nemad tahawad ainult meistrile ja ordule maksualused olla, aga ühtki aadlikku ei taha nemad enam oma ülemaks pidada, ehk tahawad ennem kõik surra, sest aadlikud olla kaua küll neile palju kõrkust ja igasugust wägimeelt näidanud. Aga wõimupidajad ja teised aadlikud, kelle sõpruskonna talupojad olid maha tapnud, taotlesid ja nõutasid hoolega meistri juures, et ta neile mõrtsukatele mitte armu ei lubaks ja niisugust hirmust mõrtsukatööd nuhtlemata ei jätaks. Selle peale läks meister edasi ja lõi aegamööda taplustes palju talupoegi maha ja nõrgestas neid seega kaunisti, ja wiimaks tungis nendele kallale, kes Tallinna all olid, ja lõi nad peaaegu kõik, ligi 10.000 meest, maha. Selle wõidu peale oli suur rõõm ja hõiskamine niihästi Taani asewalitseja juures kui ka kõigi sakslaste pool maal ja Tallinna linnas. Siis nad jooksid salgakaupa linnast wälja ja waatasid rõõmuga nende surnud kehasid. Selle heateo eest tänas Taani asewalitseja meistrit sõbralikult ja
41
