Riiga tagasi tulnud, suri ta warsti ära. Selle meistri ajal, aastal 1413, wõttis Witolt, Leedu suurwürst, moskwalaselt Smolensko würstiriigi ära.
Sivert Lander von Spanheim, 32. Saksa ordu meister Liiwimaal, 1415—1425 (1418—1428).
Pärast meister Diderik Türki sai Sivert Lander von Spanheim Liiwimaa meistriks. Selle meistri walitsuse ajal oli kõik aeg sõda leedulastega. Selle meistri ajal oli suur tüli, kius ja riid Tallinna linna ja neitsikloostri wahel, mis tüli meister Sivert Lander ise lõpetas ja lepitas aastal 1422. Tema ajal walitses Riia peastifti Kuramaa piiskopp Johannes Habundus ja oli 10. peapiiskopp. See meister walitses 10 aastat.
Zise von Rutenberg, 33. Saksa ordu meister Liiwimaal, 1425—1434 (1428—1437).
Aastal 1425 pidas Zise von Rutenberg meistriametit Liiwimaal. Selle meistri ajal, 11. mail aastal 1433, põles terwe Tallinna linn ühes Toomega, kõigi kirikute ja kloostritega ja kõigi orelite ja kelladega maani maha; tulest läksid ka kõik aiad ja kuurid wäljaspool linna põlema ja põlesid maha hulga rahwaga. Selle meistri ajal ehitas Hinrik Uksel Tallinna piiskopikoja Toome peale.
See meister oma sõjameestega walmistas ennast waprasti leedulaste wastu ja läks suure wäega Leedumaale, möllas seal 12 nädalat ja laastas ja rüüstas terwel Leedumaal, tappes ja rööwides ja põletades. Siis jäi ta ühes mitme orduwennaga sõjakäigust haigeks ja suri kojureisil, pärast seda kui 9 aastat oli walitsenud. Selle meistri ajal oli Riia 11. peapiiskopiks Hinrikus, endine Riia toome praost.
Frank von Kersdorp, 34. Saksa ordu meister Liiwimaal, 1434—1436 (?) (1437—1439).
Pärast Zise von Rutenbergi oli Liiwimaa meistriks Frank von Kersdorp. See meister pidas oma eelkäija alustatud sõda leedulastega edasi. Ja kui ta wägewa sõjawäega leedulaste wastu wälja läks, löödi kakskümmend tuhat meest kõige aadlikumat ja ülemat sõjarahwast ühes tapluses maha. Ükski kahju ei ole Liiwimaal suurem olnud sel ajal kui see, ja see nõrgestas Liiwimaad wäga.
48
