õpetajat kiriku peal ei olnud, oma mõisas talupoegadele ja mõisaperele katekismuse wiis peatükki mitte-saksa keeles ette lugeda ja neid kõigele jumalakartusele manitseda. Ja nõndasama saatsid mõned ka oma lapsed suurte koolide peale ja kaugelegi isandate ja würstide kodadesse Saksamaale ja ütlesid awalikult, et nemad ei taha kellelegi nõu anda oma poegi Liiwimaal kaua kodu pidada, sest kodu ei õpi nad midagi, ja kui õpiwadki midagi, siis olla kodukaswatatud laps ometi harjumata, kui ta ka ei tea kui tark oleks.
Nõndamoodi rääkisid ka mõned aadlimehed, et kui neil ka ei tea kui palju poegi oleks, nemad ei tahaks siiski mitte ühtki kaua kodus pidada, waid neid kuninga-, kuurwürsti- ja würstikodadesse saata, sest seesugused kohad olla aadli kaswatusekoolid; seal olewat hofmeistrid ja marssalid kodakondsete üle walwama seatud, seal wõiwat noored mehed kombeid ja ausaid wiisisid õppida. Aga siin ei õppiwat nad muud kui priiskama ja prassima ja muid pahu orjusi; need olewat ju aadli plaanid ja woorused. Need mehed nägid ja tundsid waese ja waewatud Liiwimaa wiga ja puudust küll, aga ei wõinud suure hulga wastu, kelle käes täielik ülewõim oli, siiski midagi teha.
Ka ei ole siin mõeldud need, kes Liiwimaa muutuses ja lagunemises sündinud ehk sel ajal weel lapsed olid ja wana elu ja olemist mitte ei tunne ja alles pika sõja ajal üles on kaswanud ja pika harjumise ja igapäewase äranägemise ja koolituse läbi nii heaks sõjameheks on saanud moskwalase wastu, et terwes ilmas enam paremat tahta ega saada ei wõi. Waid siin räägiti wanadest Liiwimaa oludest, lugudest ja elust, mis kaua enne nimetatud aega, suurel pikal rahuajal ja suures rikkuses ning heas järjes on sündinud ja wähe aega enne Liiwimaa walitsejate muutust hoopis ülewõimu wõttis.
See meister Johan von der Recke walitses kaks aastat heas rahus ja suri Wiljandisse, kuhu ta ka maha maeti.
Hinrik von Galen, 44. Saksa ordu meister Liiwimaal, 1551—1557.
Kaasan ja Astrahan saawad Wene alla, 1552, 1553.
Aastal 1551 waliti Hinrik von Galen Liiwimaa meistri ametisse. Selle meistri ajal wõttis moskwalane Kaasani ja Astrahani kuningriigid tatarlastelt ära. Ja kui ta aastal 1551 Kaasani linna piiras, sai ta linna uuristamisega ning õhkulaskmisega kätte ja wõttis kuninga ühes tema naisega wangi ja wiis Moskwa. Mitte kaua pärast seda wõitis ta ka Astrahani kuningriigi, mis kaugemal
77
