tahtis wõtta, tõmbas Kelar jälle kirja tagasi ning pistis oma põue ja ütles sekretärile kõigi juuresolijate ees awalikult: Mitte nõnda. Sina ei mõista temaga ümber käia. Sest see on pisikene laps, keda peab saiaga ja rõõsa piimaga hästi toitma. Kui natuke wanemaks saab, küll ta siis hakkab rääkima ka ja toob suurt kasu meie suurwürstile. Pärast ütles ta ka ühele purmeistrile, Johan Dorstelmanile, et sakslased peawad raha eest muret pidama, sest kui see laps wanemaks saab, siis tal tuleb raha tarwis ja hakkab küsima. Kui see nõnda oli sündinud ja saadikud pitserikinnitusega Wenemaale ära olid läinud ja kõik see lugu teistes Liiwimaa linnades aadlile ja mitte-aadlile teatawaks sai, siis hakkasid mehed kahetsema. Mõned ütlesid: Mis me nüüd tegime? Meie kinnitasime terwe Liiwimaa moskwalasele! Teised ütlesid, nemad tahawad ennem sada taalrit moskwalase wastu ära sõdida kui ühe taalri maksuks anda. Aga Jürgen Holtschur kordas ikka, et peab asja keisri kammerkohtus ette tooma, — küll see neile õiguse annab moskwalase wastu.
Sõda ordu ja peapiiskopp Wilhelmi wahel; maasulased, 1556 ja 1557.
Selsamal suwel, aastal 1556, läks sisemine sõda suure rutuga ja üsna sootamata lahti Riia piiskopi Brandenburi markkrahw Wilhelmi ja heermeister Hinrik von Galeni ja tema ordu wahel. See sõda tuli sest põhjusest, et heermeister oli teada saanud, et peapiiskopp maamarssal Kasper von Münsteriga oli sepitsusi teinud, kuda kogu Liiwimaad Poola kuninga kaitse alla wõiks saata. Sellepärast oli terwe ordu warsti jalul peapiiskopi wastu sõtta minemas. Ja et heermeister Hinrik von Galen oma kõrge wanaduse ja nõrkuse pärast ise ei wõinud sõtta minna, siis nimetati heermeistri koadjuutor Wilhelm von Förstenberg sõjapealikuks.
Kui nüüd Kasper von Münster nägi, et ordul tõsi taga oli, põgenes ta Poola kuninga juurde ja ilmutas seal oma ilmsüütust awaliku trüki läbi. Aga peapiiskopp ja tema koadjuutor Meklenburi härtsog Kristoffer piirati Kokenhuusis sisse ja wõeti wangi. Aga härtsog Kristoffer leiti süüta olewat ja lasti ära Saksamaale minna; peapiiskopp wiidi Smilteni ja peeti seal aasta otsa
82
