kuninga käsuta, ja pidas seda pea aasta otsa käes. See andis tallinlastele ja Harjumaa aadlile põhjust oma saadikuid Taani kuninga Kristiani juurde saata; saadikuteks olid nimetatud Bruno Wedtberg ja Fabian Tisenhusen noorem aadli poolt ja Iwo von der Höge ja sündikus Jodokus Klaudius ja Jesper Bretholt linna poolt. Nad pidid abi ja troosti paluma moskwalase wastu, sest et Harju- ja Wirumaa ühes Tallinna linnaga enne Taani all olid olnud ja Tallinna loss ühes külgekuuluwate maadega nüüd jälle Taani kuninga omaks oli langenud. Aga et see auwäärt kuningas ette nägi, et niisugune asi moskwalasega tahab segadusi tuua, ei wõinud ta saadikutele rutulist abi mitte tõotada, waid saatis mõnetuhande külge pekki ja muid tarbeaineid ja ka suurtükkisid, rohtu ja tina Tallinna maja tarwis ja saatis nõnda saadikud jälle koju tulema. Warsti pärast seda suri kuningas Kristian ära ja nimetatud aadlist saadikud surid ka selle reisi peale. Fabian Tisenhusen maeti Taanimaale ja Bruno Wedtberg suri tagasisõidul merele ja toodi surnult Tallinna, kuhu ta ka maeti.
Kui sõjamehed Tallinna lossis kuulsid, et rahapoolist Taanist wähe oli tulnud, ja mitte ei teadnud, kas neil kindlat isandat on wõi ei, siis pakkusid nad raha puudusel Tallinna lossi wähese summa eest linna raadile. Mõned kodanikud arwasid kasulikuks selle wastu wõtta, maha lõhkuda ja kodanikkude majasid ning eluhooneid asemele ehitada. Aga raat ja kogukond ei tahtnud sellega nõusse heita.
Tallinn hädas, 1558.
Selsamal 1558. aasta suwel saatis moskwalane mõned Saksa kodanikud ja kaupmehed Tartust Riiga ja Tallinna neid mõjutama, et nad heaga ennast tema kaitse alla annaksid. Ja kui saadikud midagi ei jõudnud ära teha, saatis moskwalane Tallinna linnale äraütlemise-kirja. Seal kuulutati igale kodanikule, et tema oma aia, lusthoone, kuuri, sauna ja puuruumi peab maha kiskuma wõi ära põletama, mis kahju mõnigi kuuesaja taalriga oleks lunastanud, kui see wõimalik oleks olnud. Siis hakkasid tallinlased oma linna täies tõsiduses kindlustama ja walmistasid rutuga selle wägewa rundeeli Wiru wärawa ette ja palju wallisid, müürisid, kraawisid ja laskewallisid, mispeale nad, peale Jumala abi, natukene loota wõisid. Ja selleks tööks pidid ka kõik kodanikud ja sellid käe külge panema.
95
