Gotthard Ketler, 46. ning wiimane Saksa ordu meister Liiwimaal, 1559—1561.
Aastal 1559, kui Wilhelm von Förstenberg oma kõrge wanaduse pärast meistriametist oli tagasi astunud ja oma puhkusepaigaks Wiljandi lossi oli walinud, kus nüüd ka maal imelikud ja kirjud lood walitsesid ja palju lossisid, kindlusi ja maid kaotsi oli läinud ja kõik tagawara maalt ära oli wiidud, ja teised maad, mis weel alles olid, tülis ja suures hädaohus olid: siis kutsuti Gotthard Ketler, endise meistri koadjuutor, Liiwimaa meistriks ja wannuti temale Tallinnas selsamal aastal ka truudust. Tema kauples sõjameestelt Tallinna maja, mis nemad Taani kuninga poolest käes pidasid, aga kuningalt toetust ei saanud, ära ja oma wõimu alla, ja pidas ka hoolt ja nõu, kuda põlisele waenlasele wõiks ära keelda, et ta oma jalga enam Liiwimaale ei tõstaks. Selleks pidi ta mõned lossid ja maad panti panema. Siis pani ta Grubini maja Preisi härtsogile pandiks ja Keila mõisa peale, mitte kaugel Tallinnast aset, wõttis linna käest kolmkümmend tuhat taalrid. Ja selle rahaga palkas sõjamehi ja läks mardipäewa paigu aastal 1559 tubli suure sõjawäega wälja ja heitis Nõo kiriku juures Tartu stiftis leeri. Sellest käigust wõttis osa ka Meklenburi härtsog Kristoffer.
Aga wenelaste hulk, mis hiljuti Wenemaalt oli tulnud, oli sealt 6 penikoormat eemal, ja see hulk oli Tartu wenelastega nõnda kokku rääkinud, et nad meistri salgale ootamata pidid peale tulema ja tema endi keskele wõtma. Aga meistri mehed panid oma aega ka tähele ja olid kiiremad ning tulid wenelastele mardi-laupäewal ootamata peale, tapsid neid palju maha ja wõtsid wangi ja tõid kõige tähtsama wojewooda ja palju bojaarisid meistri leeri.
Selsamal korral ka, kui heermeister Gotthard Ketler Rõngu maja oli ära wõtnud ja kõik wenelased, kes seal olid, ära tapnud ja selle maja maha kiskunud, tuli ta ühes Meklenburi härtsogi Kristofferiga, kes Riia peapiiskopi koadjuutor oli, Tartu alla ja piiras seda mõne aja. Ja kui nad mõne tapluse wenelastega olid pidanud ja midagi ära ei saanud teha, siis läksid jälle ära. Ja sellel taganemisel läks heermeister Laiuse alla, piiras seda maja, ehitas kantsid ja jooksis tormi, nimelt kaks korda, aga kummalgi korral asjata, ja langes neis kahes tormijooksus mõnisada wäljawalitud sõjameest ja Tallinna omade pealik Wolf von Strass-
97
