lootsik jätkas oma teed mööda jõge ülespoole, sest neil oli mõte asunduse keskpaigas enne tugipunkti leida, kui elanikud jõuavad vastupanule mõelda.
„Ometi näib, et Batu Kringi kalameesteküla pealik oli läkitanud õigel ajal hoiatuse. Kui paat jõudis mošee kohale (mille Doramin ehitanud — viiludega ja korallidest lõigatud katuseilustistega), oli vaba plats selle ees üleni rahvast täis. Kostis hüüe ja sellele järgnes lokulöömine piki jõge üles. Kustki ülaltpoolt lasti kaks pauku kuuenaelalistest kahuritest, mille ümmarikud kuulid tulid mööda jõge hüpeldes alla, pildudes sädelevaid veejugasid päikesepaistele. Mošee ees hakkas kari karjuvaid mehi andma kogupauke, mis sihitud põiki üle jõe; algas korratu paadi tulistamine mõlemalt poolt jõekaldalt ja Browni mehed vastasid metsiku, kiire paugutamisega. Aerud tõmmati sisse.
„Kõrgevee mõõnamine sünnib sellel jõel väga kiiresti ja paat, mis asus keset voolu ja oli peaaegu täiesti kaetud suitsuga, hakkas mööda jõge allapoole liikuma, pära ees. Ka mõlemal pool kaldal tihenes suits, seistes katustest madalamal tasase viiruna, nagu mõni pikk pilv, mis lõikab mäekülje kaheks. Mürisev sõjakisa, klobade värisev kõma, trummide madal põrin, vihased karjumised ja kogupaukude raksatused sünnitasid üheskoos hirmsa müra, milles Brown istus jahmatanult, kuid kindlalt tüüri juures, kihutades end ikka suuremasse vihamarru inimeste vastu, kes julgesid end kaitsta. Kaks tema meest olid haavatud ja ta nägi oma taganemistee äralõigatuna allpool linna mõnede paatide poolt, mis ilmusid Tunku Allangi postaia varjult. Seal oli kuus paati, kõik mehi täis. Kuna talle nõnda kallale tikuti, märkas ta sissekäiku kitsasse lahte (sinna, kuhu Jim oli karanud mõõna ajal). Praegu oli see ääreni vett täis. Nad juhtisid oma paadi sinna ja maandusid, ning et asjale teha lühike lõpp, asusid nad väikesele mäekünkale, mis jardi üheksasada postaiast eemal ja millelt nad tõepoolest seda valitsesid. Mäekingu küljed
