— 109 —
siis paariks minutiks jälle rahule. Oma olekus tuletas neiu noort mänguhimulist kassi meelde. Teataw intimne sarnadus tema ja Holgeri wahel sai Jensile märgatawaks.
„Õiguse pärast peaks meie pärdik kui wõitja tänased liigud maksma,“ algas Rasmussen, kui lärmaw marss lõpule jõudnud. .Aga ma olen julge, et tal punast öörigi pungas ei ole. Sa pead nimelt teadma, Jens, minu tulewasel on toredad passionid: oma taskurahaga nuumab ta taewaisa kajakaid! Kui sa lõuna kella ühe ajal üle Kuninganna Luise silla lähed, siis leiad teiste preilide ja prouade seast julgeste ka preili Dagmar Spreckelseni praakkalu pildumast.“
Holger sihtis loo peale, mis Jensile, nagu igale köbenhavnlasele, tuttaw küllalt oli. Pealinna praegusest keskpaigast, lõunast põhja-ida poole, käib pikk, kiwikallastega palistatud weewööt läbi, mida kolm temast üle wiiwat silda neljaks pikerguse neljanurga kujuliseks järweks jaotawad. Talwel, kui kalad meres pealmistest weekihtidest põhja ligemale poewad ja kajakatel toit selle tõttu kasinaks läheb, kogub must tuhat neid sihwakaid, gratsialisi lindusid Köbenhavni jäätanud järwekeste peale, et endid hellasüdamliste pealinnalaste armuandidest elatada. Iseäranis sildade ümber surub neid pilwena, sest siin on nende söötmine korraldatud. Sildadel, kust rahwast ränka üle woorib, müüwad eidekesed-taadikesed käsiwankritelt pisikeste portsjonite kaupa wanaks läinud kalu, portsjonid müügilaudadel paberilehekeste peal juba meelitawalt walmis. See on nüüd talwel Köbenhavni publikumi traditsionline lõbu, sildadel kalu osta ja näljastele, ärewalt kisawatele kajakatele sööta, wõi, kui kukkur sõna ei kuula, elurikast waatemängu wähemalt pealt waadata. Linnud on osawad ülespoole pillutud kalu õhust kinni püüdma ja nii julged, et nad lastel räimekesed peaaegu käest ära nähwawad, mis wäikestele heategijatele muidugi ärahindamata rõemu teeb.
„Tänamata teotaja!“ hüüdis Dagmar, ja ta käsi salwas nagu kassikäpake poisi suu poole. „Sa tead wäga hästi: kui mul kajakasöötmise passioni ei oleks, siis poleks sul mind, ja mida oleksid sa ilma minuta? Tühja hingega must poiss, kellel muud meeles ei ole kui külm, eluta ratas! Ratas pealegi,“ — neiu mõlemad hambaread tuliwad kumawalt nähta-
