Lehekülg:Lunastus Wilde 1909.djvu/159

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

— 157 —

õhkuw rahutus tuli ainult teisel näol nähtawale. Jensine murepõdur pilk wilkus alalise uuriwa luuramisega poja kogu ümber, järgnes igale tema liigutamisele, pani tähele iga tema silmapilgutamist ja suumuigutamist, hindas iga jumewarjutust ta põskede peal. See waritsew walwamine kestis isegi ööseti edasi. Tawaliselt magas Jensine kindlamalt und ainult paar tundi enne koitu; muidu oli ta ärkwil wõi kiratses sondunud poolunes. Oma asemelt kuulatas ta põnewalt iga kõbinat ja sahinat, mis Jensi sängi poolt tuli, luges tema köhahoogusid ja mõistatas tema unes ägatud segaseid sõnu. Ja nagu ta põdejale lõuna- ja õhtulauas kõiksugu rohitsewate rinnatheedega ei wäsinud peale käimast, nii ei wäsinud ta teda ööseti kõiksugu erakorraliste waipadega wõimalikult soojalt kinni katmast, ning mille Jens õhtul kui üleliigse tagasi oli lükanud, leidis ta hommikul siiski enese pealt ning külmematel öödel wõis see kas wõi ema enese ainus willane tekk olla.

Jensine hirmule poja elu eest andis hoogu weel üks ebausklist laadi mõttemõlgend. See sarnanes tuttawale emalikule wäärarwamisele, et liig terased lapsukesed waratselt ära surewat. Nielseni emale ei mahtunud nimelt pähe, kudas inimene, kellel elu kallale kippuw tõbi külles, ise weel nii rõemus wõis olla, jah, enda isikust eemal seiswate asjade üle koguni waimustusesse ja õnnetuhinasse suutis sattuda. Ainult mõne päewa oli Jensi rõhutud olek kestnud pärast seda, kui ta arstilt hädaohu kohta, mis teda waritses, esimest korda teatust oli saanud, ja ainult mõne tunni wältas see olek, kui tohter kewade poole mädase röga järele, mida noormees köhides wälja hakanud heitma, tema haiguse kohta lõpukindlale diagnosele jõudis. Oli Jens esimesel puhul weel ahastuslise ohke wälja tõuganud: „Ja just nüüd, kus mu elu eesmärgi ja wäärtuse on saanud, tahtsin ma kaua, kaua elada!“ siis ümises ta teisel puhul ainult: „Noh, siis waja ruttu, wõimalikult ruttu elada!“ ning õhtul läks lustilikult wilistades oma organisatsioni koosolekule, kus teda nagu ta aimanud, Vesterbro osakonna esimeheks waliti. „Ruttu elada“ tähendas Jensi keeles palju lugeda, palju õppida, ühisuses wabrikus, igalpool ametiwendade ja klassiosaliste seas peaga ja suuga palju tööd teha. Nõnda elades ei unustanud ta mitte üksnes oma haigust ja selle taga waritsewat surma