— 38 —
kuul ühtegi öösest külalist uude korterisse ei toonud, jah, õhtutel üleüldse wäljagi ei läinud. Kuid kolimine oli kulu nõudnud, Jensi uued saapad ja ülikond maksiwad mitu krooni, laenukassas ootasiwad mõned pandid intresside äramaksmist ja wabrikus muutus ajutine tükitöö jälle halwaste tasutawaks päewatööks. Ei olnud midagi parata — Jensine Nielsen puges, kui pojuke magama pandud, jälle uulitsale. Mitu ööd tuli ta tühjalt tagasi; siis, ühel laupäewaõhtul, ehtis ta ennast riiete poolest paremine, ülendas oma näojume punase pulbriga, ja nüüd oli tal õnne. Ta tõi wanadlase, wagusa ja üsna kaine isanda kaasa, kes aga naeratades suure pudeli kollast wiina taskust tõmbas, kui neiu Nielsen lambi põlema oli süüdanud.
„Tahaksin teiega laupäewaõhtut pühitseda, preili,“ tähendas ta oma põrisewa bassihealega wiisakalt, „mu eit pahandas mind kodus.“
Waewalt oli wäikene Jens, keda mõlemate tulek unest äratanud, wõera healt kuuluud, kui ta, nagu ettekawatsetud nõu järele, wihast meeleawaldust algas.
„Mees, mine ära!“ hakkas ta woodist karjuma, „mees, mine kohe ära!“
Jensine külaline sai üsna kohmetuks. „Ma ei teadnud preili, wõi proua, et teil —“
„Ärge pange teda tähele,“ kuulis Jens ema ütlewat, — „unise lapse jonnakas tuju! Küll ma ta warsti waikseks saan.“
Kuid sellega walas ta ainult õli Jensi tulde. Poiss pistis huluma, jalgadega trampima, sõimama, ja kui ema talle meelitades ja musutades karbikese kompwekkisid pihku surus, wiskas ta selle patsti põrandale. Tema üleannetus ulatas lõpuks nii kaugele, et ta woodist wälja ronis, waheukse läwele ilmus ja nüüd sealt wõerast meest kõige waljusega ära hakkas ajama. Särgiwäel, põsed woolawatel pisaratel, parem käsi ähwardawalt ülewal, nõnda seisis ta kohkunud külalise ees, kes ei teadnud, kas kübara järele kahmata wõi paigale jääda. Wõeras tegi siis sõbrustamisega katset ja pakkus talle raha. Jens lükkas raha põlastawa käewiskamisega tagasi. Kui waenlane teda sülle tahtis tõsta, põgenes ta pimedasse tuppa ja sängi tagasi, kus ta kauakestwasse nutuhoosse sattus. Wiimaks küsis ta emalt juua.
