Lehekülg:Lunastus Wilde 1909.djvu/86

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

— 84 —

tuke kogemata õnne otsustawate eksami-ülesannetega tegiwad talle wõimalikuks, rahwakooli lähema talwesemestri lõpul selja taha jätta.

Et raskema, aga palgaliselt kasulikuma töö tarwis wanemaks ja tugewamaks saada — Jens oli kaunis pikaks sirgunud, kuid wiimasel aastal kõhnaks ja werewaeseks jäänud — pidi ta kodust tubakatööd ema soowil mõni aeg weel jätkama. Nende sissetulek oli küll wäike ja elu selle tõttu kiratsew, aga wõi siis nelja­teist­kümne­aastase poisi palk muugi teenistuse eest seda märksa oleks wõinud parandada. Nõnda töötas Jens ema kõrwal edasi ning hingas päewad ja ööd seda mürgist taimelõhna sisse, mis söögiisu nii kasulikult kahandas, selle wastu aga salalikult mõlemate terwisejuure kallal näris. Nende riided, nende juuksed, padjad, linad, waibad woodites, nende terwe tuba — kõik oli tiine sellest wängjaswihast haisust, mis wõerale sisseastujale pilwena wastu lõi, nende eneste äratuimenenud haistmisele aga alles pisut tuntawaks sai, kui nad pikemat aega wäljas wärskes õhus wiibinud. Õnneks ei saanud suitsetamise-kiusatus Jensi üle wõitu. Paari katset koolipoisipõlwes oli ta nii raske oksendamisega pidanud maksma, et tal edasiharjutamiseks himu kadus. Nõnda oli tema nõrgapoolne organismus weelgi ohtrama kihwtituse eest hoitud,

Jens ei olnud emale mitte just lõbus tööseltsiline. Peaaegu tummalt istus ta hommikust õhtuni tema kõrwal, ja kui ta tema küsimiste peale kostis, siis sündis see lühidalt ja järsult, tihti otsekohe karmilt. Kui Jensine Nielsenil, sel mure-elu ja kõlblise korratuse läbi waimliselt äranürinud, pealiskaudseks tüüdatud inimesel, wähegi terasem hingetundline pilk oleks olnud, siis poleks tema eest kolme päewagi warjule wõinud jääda, mil raskel määral tema laps, kelle waremaid hingelisi pitsitusi ta ju sugu tundis, ikka edasi kannatas — ka nüüd, kus selle kannatamise tegelikud põhjused minewikku oliwad nihkunud, kus ema säng puhtaks oli saanud ning naabrid wõeras majas nende häbist midagi ei teadnud. Aga Jensine olekusse sattunud inimestele seisab lähedal, oma nähtustele ja aimdustele, kui need halba sisaldawad, kõige lihtsamat ja süütamat seletust anda, neid mitte tõsisteks pidada: nõnda on lahedam. Oli neiu Nielsen poja walutuksatused waremalt kergel käel