Lehekülg:M. J. Eisen, Eesti-, Liiwi- ja Kuramaa ajalugu, 2. tr.djvu/101

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

– 101 –

wastu hakkas walmistama. Kui Fürstenberg seda kuulis, läkitas ta saadikud Moskwa tsaari juure (1557) uuesti rahu tegema ja lubas wõlgu jäänud maksu ära maksta. Et aga saadikutel raha käe pärast ei olnud, ei tulnud rahust midagi wälja, waid sõda algas. Ka see pahandas tsaari, et Fürstenberg Poswolli rahu tegemisel Poola kuninga Sigismund Augustiga ennast wenelaste wastu oli ühendanud. Jaanuari kuu sees 1558 tungis würst Schig Alei Wene sõjameestega Liiwimaale. Kui suur hulk maad kõrweks oli tehtud, läks Schig Alei jälle Wenemaale tagasi, ilma et kusgil wastapanemist oleks leidnud. Maad ära wõita ei tahtnudki wenelased esimesel korral. Tsaar oli koguni ära keelanud kindlusi ja lossisid ümber piirata. Alles siis, kui Iwàn Shig Alei käest Liiwimaa lugu kuulda sai, muutis ta ettewõtmist.

Kui Liiwimaa ju osalt laastatud oli, kutsus ordomeister Fürstenberg märtsi kuu sees 1558 Wolmari maapäewa kokku, kus selle üle nõu peeti, kust see suur summa (60,000 taaleri), mis Iwàn nõudis, pidi wõetama. Pika waidlemise järele pandi rahwale selle tarwis isiäralik maks pääle ja läkitati siis waewaga kokku korjatud raha saadikutega Moskwa. Et sõda juba oli alganud, ei wõtnud tsaar enam raha wasta. Nüüd hakati wiimaks Liiwimaa wäliste waenlaste wasta walmistama, aga mis see aitas, sest et enne midagi ei olnud muretsetud.

Iwàn läkitas sellepääle uue sõjawäe würst Shuiskiga 1558 Liiwimaale, mitte enam maad laastama, waid ära wõitma. Wenelased Iwàngorodis hakkasiwad suurtükkidega Narwalinna laskma, mis üksnes Narowa jõgi Iwangorodist ära lahutas. Warsti tegi Narwa walitseja Schnellenberg Wene ülemaga nelja kuu pääle rahu, et tsaariga linna nimel kaupa teha. Aga kui sõnum Narwa jõudis, et selleaegne Wiljandi komtur Gotthard Kettler sõjawäega linnale appi tuli, wiskasiwad linnarahwas ühe põlewa kuuli Wene Iwangorodi, misläbi mitu inimest surma saiwad. Nüüd tõusis suur segadus. Tsaar käskis Narwalinna sedamaid suurtükkidega lasta ja ära wõtta. Kettler oli oma sõjawäega umbes kolm penikoormat linnast eemal laagris, sest et ta wägewa waenlase wastu minna ei julenud ega aimanud, et linn nõnda suures kitsikuses on. Kui Narwa komtur linna ilma mõõga hoobita wenelaste kätte oli annud, läks ta Kettleri laagrisse ja kuulutas seda kurba sõnumit. Tsaar oli wäga rõõmus, et ta selle tähtsa linna, kus ta palju saaki eest leidis, nii hõlpsasti kätte saanud.

Kui Narwa wenelaste käes oli, heitis kõik maa Peipsi ja Narowa ääres kunni Soome laheni, umbes 60 wersta pikuti, 40–50 wersta laiuti, tsaari alla. Ordo rüütlid, nimelt Rakwere,